The Demon Days [E.K]~Busan Prince Jimin/@K-L123

<7>Öeldud sõnad

Esmaspäev.
Avasin vaikselt silmad. Mul läks aega kuniks mul tuli meelde, et eile oli natukene pikale läinud. Tõusin lõpuks voodist püsti ja läksin trepist alla. Alla jõudes nägin ma kuidas Matthew tegi pannkooke.

"Hei, ärkasid ka lõpuks üles" Ütles kutt naeratades

"Jah" laususin pärast lühikest pausi

"Ma tegin sulle pankooke, tahad?"

"Jah, kust taldrikut saab?"

Kutt viipas käega kapi peale:"sealt"

Võtsin sealt kapist taldriku ja hakkasin pannkooki tõstma. Korraga tundsin kuidas minust nõrkus läbi käis, ning mul korraga väga imelik tunne hakkas. Sellepeale libises mul isegi taldrik käest. Järgmise sekundiga nägin kuidas miski tiris Matthewi kõrist üles. Olendil oli hundi pea aga mao keha ja ta hõljus. Paarikümmne sekundi pärast lasi ta Matthewi lahti ja kutt kukkus liikumatult maha. Jooksin poisi juurde. Raputasin teda igat pidi, aga ta ei ärganud.

Ehmusin unest üles. Jooksin kiiruga trepist alla.

"Hei, ärkasid ka lõpuks üles"

Vaatasin talle küsivalt otsa.

"Midagi juhtus?" Küsis kutt murelikult

"Parandus, midagi hakkab juhtuma. Ma nägin unenägu kus oli hundi peaga ja mao kehaga elukas"

"Rinxel" ütles kutt sosinal ja vaatas maha ning küsis kohe:"mis ta tegi?"

Minust käis see sama nõrkus läbi. Ma teadsin mida ma tegema pidin. See oli justkui tunne, nagu keegi oleks sind valitsenud, tunne et sa pidid ilmtingimatta seda tegema. Jooksin Matthewi juurde. Võtsin tal käest kinni ja täpselt kui temast kinni võtsin hakkas Rinxel Matthewi võtma. Aga ta ei saanud, kutil oleks olnud justkui kaitsekilp peal. Ning kohe kui Rinxel Matthewi minu kaitsega puudutas muutus ta justkui tuhaks ja kadus õhku.

"Mis just juhtus?" Küsisin vaikselt

Sellepeale võttis kutt mul ümbert kinni ja tõstis mu õhku, hüüdes:"Sa tegid seda, sa kaitsesid mind"

Kui ta mu maha pani, olin nii üllatunud et ma ei hakkanud midagi ütlemagi, ma siis lihtsalt naeratasin, sest see oli hea tunne.

"Sa oled nüüd päris Iwit" ütles kutt naeratades ning mulle kohe kalli tehes

Naeratasin talle vastu ning laususin:"Ma ei lähe täna kooli, aga ma arvan et ma peaks vist minema hakkama." Ütlesin vaikselt

"Okei,ma viin su ära"

Koju jõudes vedelesin lihtsalt terve päeva. Mängisin simsi ja vaatasin õudukat. Hetkel hakkas ilmselt õudne koht tulema, vaatasin innukalt mis järgmiseks saada võis. Võpatasin, kuna kuulsin, et keegi koputas uksele. Panin õuduka kiirelt pausile ja läksin vaatama kes see oli. Tegin ukse vaikselt lahti. See oli Matthew.

"Umm, hei! Ma ei tea nüüd kuidas seda öelda aga sinujuurde tuleb varsti iwitite pealik, ta on hästi tugev ja ta pea su niiöelda ära märgistama või midagi säärast."

Vaatasin talle ukse vahel otsa ning naeratasin kergelt, kuid samas juba närviliselt:"Eheh, mida ma siis tegema pean?"

"Me tulime sind kaitsma."

"Me?"küsisin ma altkulmu kutti vaadates

"Ma pidasin paremaks ka abiväge kutsuda"

"Kes siis?" Ja sellepeale hüppas poisi tagant välja Mallcom

"Mina" ütles kutt laia naeratusega

"Einooo, tulge sisse siis" vaatasin ma mõlemile otsa

Mallcom tuli uksest sisse ja hakkas nagu väike laps igat asja näppima. Ja siis jäi talle näpu vahele pilt, kus oli peal mina koos ema ja isaga. Ta jäi seda väga pinksalt vaatama. Nägin, et ta muutus juba vaikselt närviliseks. Pidasin paremaks see ta käest ära tõmmata ning seda ma ka tegin. Tõmbasin selle temalt käte vahelt ära. Siis jäi ta mulle kahtlaselt otsa vaatama. Matthew oli juba diivanile istunud ja ma alustasin siis jutuga:"Nii, ja mida te siis teete kui nad või tema siin on?