Tõusja

Viies osa

Kardetud valge peaga Tõusja kõndis mööda Paragoni maja, haigutades väsinult, kuna kell sai äsja kaheksa hommikul. Automaadist saadud kohv auras topsis. Iga sammuga võttis ta sõõmu kuumast joogist, mis teda vaikselt üles turgutas.

Jõudes vaikselt saali ukse juurde, kuulis Tõusja raskeid ohkeid. Ta kortsutas kulmu ning avas ukse. Üllatavalt leidis Yoongi sealt tema õpilase kätekõverdusi tegemas.

„Sa tead, et me alustame alles tunni aja pärast?"

Jeon viskus põrandale maha, higi nirises tema otsa ees. Ta vaatas mentorile otsa ja naeratas väsinult. „Ma valmistun ette," ohkas Gguk, kes viskas endale käterätiku ümber kaela. „Nädala pärast on ju eksam."

„Tõsi," vastas Yoongi, kes oli end pingile istutanud.

„Aga kahe nädala pärast," noorem vaikis natuke. „Ma tean," ütles mentor, „Sa lähed Utoopiasse."

Jeongguk noogutas. Ausalt öeldes, nooruk tuli varem kohale, sest ta tundis kukla taga, kuidas närvid ootusärevusest üles ütlevad ning kuidas hirm tema sees pinnale hakkas kerkima. Ta lootis, et trenniga tunneb end hiljem palju paremini ja enesekindlamalt.

Kahjuks teda reetsid tema enda suured pruunid silmad.

„Oled kindel, et tahad sinna minna?" ja loomulikult nägi seda Min Yoongi. Sisemuses ta tegelikult ei taha üldse, et Jeongguk läheks sinna põrgusse, mis asetses teisel pool piiri. Asi ei ole reeglites, millest ta ilmtingimata kinni pidas, vaid selles, et ta oli mures.

Yoongi on poisi mentor olnud kõige kauem, isegi, kui mentor käitus vahel nagu täielik türann, jäi Gguk temaga edasi. Hoseok ütleks selle kohta, et Jeongguk oli pääsenud külma ja kardetud Yoongi südame lähedale.

„Jah," muigas Jeongguk. Silmis tahtejõud, „Ma olen nii kaugele juba jõudnud. Ma ei taha nüüd alla anda."

***

Noored Paragoni Tõusjad istusid eraldi kohtades, mõned näperdasid närviliselt pastakat või neil jooksis külm higi mööda selga. Neil olipõhjus nii tunda.

Aeg on eksamit sooritada.

Vanem Tõusjad asetasid paberid tagurpidi laudadele, samal ajal kui teine sõna võttis.

„Kallid Tõusjad. Te olete olnud tublid. Te olete viimased seitse aastat meie käe all kõvasti õppinud ja treeninud. Nüüd on vaja läbida veel kaks viimast testi. Tänase eksami sooritamine tähendab, et olete ära teeninud pool tõelise Tõusja tiitlist, sest peale seda ootab teid ees uus Maailm – Utoopia. Loodan, et te olete selleks valmis. Teil on aega 5 tundi. Soovin teile edu ning võite alustada!"

Ja paberid keerati ümber

***

Eksamist oli möödunud nädal aega ning Paragonis ei olnud just kõik heas tujus. Õhkkond tundus kuidagi liiga pingeline. Oodati eksami tulemusi ja kui Gguk äkitselt kutsuti Seokjini kontorisse, hakkas tal kõhus keerama. Ta hakkas mingil põhjusel üle mõtlema. Mis saaks, kui pooled tema põhjalikult kirjutatud vastused olid valed?

Ta istus toolil, tema kõrval mentor Yoongi, kes rahulikult toolil kõikus ja lakke vahtis.

"Kas sa äkki lõpetad? See tatsamine ajab mind juba vihale!"

"Vabandust," ütles Gguk, kes alles nüüd märkas, et tema vasak jalg hüples närvilisusest üles-alla. "Sa saad alati eksami uuesti sooritada."

"See ei ole väga lohutav, hyung," vingus noorem. Yoongi lasi välja väsinud ohke, pannes silmad kinni.

Varsti ilmus kohale Seokjin, käes kollane ümbrik, mille sees oli ilmselgelt noore Tõusja tulemus. Jeongguk kummardus rohkem ettepoole, isegi Yoongi tegi ühe silma lahti. Jin võttis ümbrikust paberid välja, sättis keskmise sõrmega prille ja mühatas.

"Mis on? Mis ma sain?" Seokjin ulatas väikese muigega paberid Yoongile, "Mis seal siis ikka," ohkas ta. Jeongguk lasi peal käte vahele langeda, see ei tõotanud head, "Ja mina lootsin, et saan veel sinu peale pettunud olla."

"Mida?"

"Sa said 89% eksamil," teatas Seokjin ning Jeongguk krabas paberid enda kätte, suur naeratus näol, kui ta tulemust nägi.

"See on ju hea? Eksole, hyung?" küsis noor Tõusja.

"Võib öelda, et üks parimaid tulemusi," muheles Jin, "Ma loodan, et sa oled järgmiseks nädalaks valmis. Sina oled esimene, kes teisele poole läheb."