Tõusja

Kuues osa

Paragoni soovitusel ei rääkinud mentorid noortele, mis juhtub peale eksameid. On olnud juhtumeid, kus noored muutsid eksami tulemusi, et mitte esimesena minna või sattusid selle tõttu paanikasse, kuna nad ei olnud vaimselt valmis. Järjekordne probleem, mille tõttu Paragon kaotas häid Tõusjaid. Selle tõttu otsustas Paragoni direktor Hr.Kim, et kõik hoiavad selles osas suud lukus.

Niigi oli korporatsioon rünnakute tõttu kaotanud mitu head Tõusjat ja nad ei tahtnud, et nende arv veel  väheneks. Muidu oleks Paragon hukas.

"Arusaadav, aga kas ma olen ainuke?" küsis Jeongguk, kui Seokjin lõpetas seletamise, miks talle varem sellest ei räägitud.

"Kahjuks või õnneks – jah," sõnas Seokjin, "Aga Yoongi ja Hoseok tulevad sinuga."

"See on tõesti väga lohutav," ohkas Gguk, saades hiljem mentori käest koksatuse vastu kukalt. "Ära muretse, nad on korporatsiooni parimad."

Valikut ei olnud. Paari päeva pärast pidi ta end valmis panema. Enne Utoopia reisi, räägib alati Hr. Kim ohtudest ja varustusest. Minejate teadmisi tuli alati kontrollida, aga teda asendas sellel korral tema poeg. See sama nooruk, kes seisis direktori selja taga, kui Jeongguk tema kontoris käis.

Kim Namjoon.

Seekord kandis ta sinist lipsu ja juuksed olid väikeses krunnis, mitte geeliga taha silutud. Jeongguk jälgis, kuidas noormees tema ette kõndis, ühes käes oli must Paragoni logoga märkmik ning teine käsi oli taskusse topitud.

"Jeon Jeongguk?" küsis ta ning poiss noogutas. "Isa kahjuks ei saanud tervislikel põhjusteltulla. Pole vaja muretseda, seda on varemgi juhtunud. Niisiis, sa lähed Utoopiasse?"

Noogutus.

"Üksinda?"

Gguk tahtis noogutada, aga ruttu raputas pead. Yoongi hyung ja Hoseok hyung tulevad ka.

"Pole eriti jutukas? See ei ole just hea nähtus," nentis Namjoon, ta oli valmis selle kirja panema, aga noorem peatast teda, raputades kahte kätt tema ees.

"Ahh, v-vabandust," ütles kohe Gguk, "Ma olen lihtsalt..."

"Üllatunud? Šokeeritud?" segas teda Namjoon.

"Ei."

Jeongguk tahtis öelda, et ta on natuke närvis, Namjooni täiskasvanulik aura ja väljanägemine heidutas teda, aga ei leidnud õigeid sõnu, kuidas seda väljendada. Ta ei tahtnud täielikku hirmu tema vastu näidata. Mis võis takistada nooremal Tõusjal rääkimast? Kas Namjooni terav pilk, mis saatis piksenooli Jeongguki poole või lihtsalt tema välimus, mida poiss ei saa kunagi ületatud?

"Tõusja, kes ei oska end korralikult väljandada," mõmises Hr. Kimi poeg, "Kui kahju."

***

Üldiselt kontroll läks hästi. Nagu "Programmeeritud robot", ütles Namjoon talle, kui Jeongguk ilma mõtlemata vastas küsimustele õigesti. Ta ei teadnud, kas see oli hea või halb. Igatahes talle Namjoon mingil põhjusel ei meeldinud. Ta oli üleolev ja ta kindlasti arvas, et ta on teistest parem. See ärritas Jeonggukki. Ta suutis iga kord mingise nõmeda kommentaari suust välja sülitada. "Niikuinii tuupisid selle pähe," või "Ma suudaks põhjalikumalt vastata."

"Namjoon on Hr.Kimi koopia. Sa pole ainuke, ta ajab mind ka närvi, kui ta targutama hakkab," lohutas teda mentor. "Kujutad sa ette, temast saab järgmine Paragoni direktor, kui vana sussid püsti viskab," ohkas Yoongi. Jeongguk väristas seda kuuldes õlgu.

"See oleks kohutav."

Jeongguk kujutas ette, missugune Paragon oleks, kui Namjoon hyung seda juhiks. Tema karm pilk jälgiks kõike ja kõiki. Kuid samas, nagu Yoongi ütles: "Ta on Hr.Kimi koopia," midagi väga ei muutuks.

Enne ühikasse naasmist, nägi Jeongguk veel noort tulevast direktori mööda fuajeed kõndimas, käes tundmatu kaust. Nad vahetasid pilke, tema kulmud läksid eriti kortsu, kui ta nooremat märkas. Kas ta ongi selline või ta vihkab teda? Ta kibeles tema poole joosta, et küsida, miks Namjoon teda niimoodi silmas, aga kuna ta oli teine kõige võimsam tegelane siin korporatsioonis, ei pööranud Jeongguk sellele tähelepanu. Äkki satub veel pahandusse ja Utoopia reis lükatakse edasi.Sellega ta ei tahtnud riskida. Las teeb, mis tahab.

Poiss viskas voodile. Tänase päeva tõttu, tundub voodi liiga pehme ning see muutis tema silmalaud aina raskemaks, kuid magada ta vee ei tahtnud. Ta jäi mõtlema sellele kaustale, mis Namjoon hoidis. Oi, kuidas ta tahtis selle sisu näha, äkki aitaks see temal paremini Utoopias paremini ellu jääda.

Aga ta teadis, et seda pole tal vaja. Ta ei õppinud Utoopia taimestikku ja loomastikku lõbu pärast selgeks. Ta tegi seda, et ta hakkama saaks, et ta ei teeks vigu, kui sinna jõuab. Talle meenus Yoongi öeldu, et Utoopia muutub. Mis siis saab, kui satub tundmatusse olukorda koos tundmatu elusolendiga? Kas ta peab ründama või ootama? Ei, kindlasti ründama. Utoopia on tapamasin. Koletis sööb koletist, et ellu jääda.

Jeon Jeongguk, 17-aastane, esimene noorim Tõusja, kes läheb Utoopiasse ja veel esimesena. Päev, mil Paragon tema kodu külastas, teadis ta, et temast peab saama parim Tõusja. See oli põhjus, miks ta Yoongi juurest ära ei läinud. Ta tahab olla täpselt nagu hyung, ta on temale eeskujuks. See oli ka põhjus, miks ta jah ütles, isegi, kui pidi Yoongit eirama.

Kui antakse tugev tõuge eesmärgini, siis tuleb see vastu võtta ja hiljem tagajärgedele vastu seista. Nagu ta seisis hyungile, kui nad tülli läksid.

***
"Ma arvasin, et panin selle siia...".

"Mis asja?"

"Ah, see ei oma tähtust, kindlasti tuleb koristades välja," muigas Seokjin, "Kas asjad said pakitud?" küsis ta, vaadates, kuidas Hoseok põrandal lebavaid kotte kontrollis. "Nimekirja järgi on küll," teatas Hoseok, "Maastur on ka varsti minekuvalmis."

Jeongguk kontrollis veel viimasel minutil asjad üle ja Yoongi katsetas, kas riiete küljes olev minikaamera töötas korralikult. Kuulda oli maasturi signaali ning Tõusjad panid seljakotid selga. Hoseok haaras laualt relvad, kontrollis, kas need on laetud ning jagas laiali.

"Kui te Utoopiasse jõuate, äkki saate kaasa võtta paar Ariooli lehte. Ma teen Paragoni laboriga koostööd ning ma arvan, et me oleme millelgil jälil."  

Ma suren palavuse kätte