Nii, see on siis minu esimene lugu ning isegi siis, kui mul ei ole palju lugejaid, või ei ole üldse, lõpetan ma selle loo kindlasti ära.
See lugu ise valmis paar aastat tagasi, kui noorem olin...
Loodan, et teile meeldib.
-Shiki
______________________________________________________
"Ja nüüd kodumaised uudised. Minu kõrval seisab nädal aega tagasi valminud uue kooli direktor Joe Long. Joe, kas te räägiksite, milleks ehitati see uus kool?"
"Mm, Jah. Kõigepealt soovin ma kõigi teie ees vabandada, kuna hoidsin seda kõike kooli valminemiseni salastatud.
Nagu te juba teate, on ohud tänavatel viimasel ajal suurenenud. Meie uue kooli eesmärk on tuua kokku kõik selle riigi noored, kes on hakkama saanud mingisuguse illegaalsusega või sooritanud mõrva. Ühesõnaga korjata riigi pealt kokku kõik jõugu liikmed, kurjategijad ning mõrvarid, alates siis neljateistkümnendast eluaastast.
See kool nagu iga teinegi, on kaheteistklassiline kool. See kool annab paharettidele kui "teise võimaluse.''
Jah, loomulikult ma tean, et on inimesi, kes ei soovigi muutuda ja inimesi kes ei muutugi, kuid on ka inimesi, kes kahetsevad oma tegusid, mis muutis nende elu. Just neile tahame anda uue võimaluse.
Meie plaan on õpetada neid, kuni nad saavad kaheksateistkümnesteks ning siis tagasi koju saata. Muidugi on nad alguses siiski meie valve all: Me aheldame nende pahkluu külge seadme, mille abil me saame siis näha, kas see inimene on tõesti muutunud. Kui seda ei juhtu, viidakse ta vanglasse."
"Ja kuidas te garanteerite seda, et see kool on turvaline?"
Direktori näole tekkis salakaval naeratus: "Ega ei saagi."
Hoides telekapulti ühe käega, vajutasin televiisori kinni, kuivatades teise käega oma värskelt pestud juukseid.
"Jõukude kool, mis? See mind küll kinni ei hoia.." Seda lausudes, panin riidesse ning keerasin välisukse lukku.
Pärast Presidendi surma, polnud ei rahvas, ega poliitikud päris kindlad, mida edasi tuleks teha. Ning sel ajal, mil nad kõhklesid, asusid noored platsi. Nad lõid omad jõugud, territooriumid ning Liidrid. Just sel hetkel hakkas kõik meie riigis allavoolu liikuma.
Nüüd, tänu jõukude väljailmumisele, on meie linn jaotatud kaheks suuremaks osaks: Vana ning Uus linn. Vanas linnas pesitsevad jõukude territooriumid ning Uues tavainimesed, kes ei taha selliste asjadega midagi pistmist teha.
Jah, ka mina olen üks jõukude liige, võiks isegi öelda, et peaaegu liider..
Astudes sisse ühte poolenisti lagunenud firmahoonesse, tervitasid mind teised jõugu liikmed.
"Yin, Lord tahab sind näha."
"Jah.. Tänan."
Jõukudel on kombeks visata kõrvale oma vana nimi ning elada enda uue koodnimega. Minu koodnimeks seisneb siis Yin, ning meie jõugu liidrit kutsutakse Lord-iks.
"Aah Yin! Ma nii igatsesin sind!"
".."
"Ahh, kui sa juba püsti oled, siis võiksid juba tegelikult poest läbi käija ning mulle jäätist ka osta. Ma luban sul endale ka ühe osta kui tahad."
See, blondide juuste ning siniste silmadega, muredeta kahekümnendates mees, on meie Liider. Tema iseloom on alati selline ning lõppude lõpuks lõpetan siiski mina temale ette nähtud tööde täitmisega.
"Ah, sa oled nii tundetu minu vastu, nagu alati."
Pärast minutilist vaikust, kui ta oli minu jälgimise lõpetanud, muutus ta toon tõsisemaks ning ütles: "Ma käisin täna Death Arrow Liidriga rääkimas.."
Death Arrow ning Karneval on kaks kõige suurema territooriumiga jõukude nimed - meie suurim rivaal.
"Ta tahtis mind näha ning rääkis nagu ikka meie territooriumite aladest.. kuid täna.. liikus ta sellest teemast ka natuke kaugemale."
"Ütle, Yin. Kas sa tänaseid uudiseid hommikul vaatasid?"
Ma pistsin mõlemad käed oma kõrvadele ning käitusin kui väike laps, kes ei soovinud oma vanemaid kuulata. "EI"
"Eh? Oota, Yin!?"
"Mul on ükskõik, ei on ei!"
"Aga ma pole veel midagi öelnudki?"
"Ma tean mis sealt tulema hakkab. Sa soovid panna mu sinna jõukude kooli, et ma su mingi probleemi ära lahendaks, on ju nii?"
"Eeh? Yin.. pal—"
"EI"
"Yin!"
Lordi toon muutus tema tavalisemalt toonilt vihasemaks.
"Tead, Lord, see uus kool riigi poolt oli väga hea mõte. Mul oli juba ammu plaan pooled kasutud noored kõrvaldada ning nüüd on selleks just õige hetk. Vaata, et sa omi mehi sinna ei saada, päris kurb oleks, kui ma pool oma rivaalidest kaotaks."
"Death Arrow Liider ütles, et võrukaelad, kellest tema endale kasu ei ole, ei ole ka teistele vaja. Ta kavatseb terve kooli, kuu aega pärast esimeste õpilaste saabumist, õhku lasta."
"Ja?"
"Mis ja?"
"Ja edasi? Mis see meisse puutub? Kui ta seda soovib siis palun väga."
"Eh? Nii südametu!? ..Ei, tegelikult, minu tädipoeg sai see aasta suure rumalusega hakkama ning ta arvatavasti saadetakse samuti sinna kooli. Ja ta on.. niiiiii armas, et ma ei saa tal ju ometi surra lasta."
"KAS AINULT SELLE PÄRAST MUREDSEDKI!?"
Ta vaatas mulle küsitleva näoga otsa: "Mille pärast siis veel?"
Oh issand, see vend on täiesti kasutu..
Ohates raskelt: "..Okei, ning miks just mina? Sul on minust palju teisigi paremaid kandidaate, kes paremini sellise töö peale sobiksid."
"Ahh, sellel valikul ei olegi eriliselt suurt mõtet taga. Vaata, mul paremad mehed on kõik teistel missioonidel ning sina oled ainuke vaba. Ega ma muidu sind ei küsiks, sest vaata oma iseloomu, aga noh.." Lord asetas oma sõrme aknast välja paistvatele liikmetele.
"No vaata neid.. Mis ma oskan öelda.. Nad on täiesti kasutud."
Oh Jumal, sellel inimesel on ravi vaja ja ma mõtlen seda tõsiselt..
"..Hästi. Kas sa oled välja mõelnud mooduse, kuidas ma sinna sisse saan?"
"Eeeh? Kas ma pean seda ka veel mõtlema. Ei, jääb ära, liiga tüütu." Seda öeldes lamas Lord diivanil nina nokkides.
"Kui ma ütleks sulle midagi sellist, siis see ei oleks ju huvitav." Lord tõusis püsti ning kõndis ukse poole ning enne ukse kinni panemist ütles ta:
"Ma ootan huviga sinu etteastet!"
