"Mürgigaas, hapnik ning pomm. Sellises plahvatuses ei jää tõesti keegi ellu."
Souh pööras ehmunult ringi ning järgmisel hetkel, oli tema näost võimalik välja lugeda hirmu, samas ka raevu.
"Kuidas?"
"Kuidas? Ahh, sa küsid, kust ma teadsin? See on pikk lugu. Kuid millegipärast ma usun, et sa soovid seda siiski kuulda."
"Mäletad seda päeva, mil ma kaklesin kolme poisiga koolihoone taga? Loomulikult mäletad, see oli ju kolm päeva tagasi. Need olid minu alluvad, kes tulid viivitamatult, pärast minu väikest telefonikõnet, siia kooli õppima.
Ma teadsin kohe, et sa vaatad, sest sa tegid seda ka teistel kordadel. Joker ei saa ju jätta oma vaenlast kauaks järelvalveta. Eriti siis, kui midagi sellist toimub. Sinu jaoks võis see tunduda, et me kaklesime, kuid tegelikult, kaklemise käigus, pistis üks neist minu rinnataskusse sinu, kui Jokri pildi ning väikse mälupulga. See on esimene asi."
Souh kuulas kogu minu juttu ilma trikkideta, kuid hoidis ennast siiski ründeasendis.
„Teiseks, kolm päeva tagasi, kui me Aki ning tema alluvatega direktori kabinetti reidisime, ei võtnud ma sealt ainult koolimaja kaardi.
"Yin? Mida sa teed? Meil ei ole enam kauem aega, direktor on varsti tagasi."
Ma võtsin rinnataskust mälupulga ning panin selle lap top-i.
"Vanad häkkeri harjumused ei sure niipea."
Ma laadisin alla kõikide õpilaste profiilid.
"YIN! Meil ei ole aega!" karjus Aki minu peale, üritades mind arvutist eemale tõmmata.
"Oota! Tee siis midagi!"
Kui installimine oli valmis, tõmbasin mälupulga välja, kustutasin jäljed ning lülitasin arvuti välja.
"Aknast, mine aknast!!"
"Peale seda, kui Yan oli tervelt kaks päeva haavatud, kasutasin ma seda aega kõikide profiilide ülevaatamiseks, et leida näosarnasusi Jokri omaga. Ah, arvuti küsisin ma klass 2-3 informatsiooni jagaja käest.
..Sa ei kujuta ette ka, kui väärtusliku informatsiooni see maksma läks..
Igastahes, ma sirvisin kõikide profiilid läbi ning ei leidnud ikka midagi. Kuid siis tuli mulle meelde sinu lugu, kuidas sa siia sattusid. Ma vaatasin sinu profiili ning ma sain kohe aru, et see olid sina."
"KUIDAS?"
Souh, või pigem Jokeri, kannatus oli katkemas. Ta vaatas mind selliste silmadega, et see kõik, mida ma räägin, on bluff ning ma lihtsalt ootan, kuniks ta kõike ise üles tunnistab.
"Sa rääkisid oma loos, et sinu ema tahtis sind vägistada, kuna ta oli üksik kuna su isa oli surnud."
"Nii?"
Ma naersin ning võtsin põuetaskust välja tema profiili paberi.
"Tundub, et te ei rääkinud oma bossiga kõike selgesti läbi. Sinu profiilis on kirjas, et inimene, kes sind üles andis oli sinu isa.
Kuidas saab sinu lugu klappida, kui sinu isa peaks surnu asemel elus olema."
"Ma võisin teile valetada, seoses sellega, et ma ei usaldanud teid veel niipalju."
"Võisid, kuid sellest valest mulle piisas.
Ah, oma teooriale sain ma täieliku kinnituse täna: ma ei maininud kordagi sinu ees nime nagu Joker, kuid raamatukogus tõstsid sa selle nime esile. Väga väga rumal sinust..
Ainuke küsimus, mis mul veel lahendamata oli, oli see, et miks just kuu aega hiljem?
See oli minu jaoks mõistatus seniks, kuni mulle meenus, et tavaliselt, kuu aega pärast esimeste õpilaste saabumist, peetakse aulas väike aktus."
Souh näoilmelt hakkas jooksma kergelt higi. Ta astus mulle lähemale, ähvardades mind noaga, mille asetas minu kõri peale.
