Me sisenesime Souh ning Akiga kooli raamatukokku. Raamatukogu oli peaaegu tühi. Ainukesed inimesed, kes raamatukogus viibisid olime meie ning 2-3 klassi informatsiooni jagaja, kes istus laua ääres ning luges raamatut.
Meid märgates sulges ta selle.
"On sul mulle midagi huvitavat pakkuda?"
"Mine sa tea. Kui sa meie seltsis aega veedad, siis võid mõningaid huvitavamaid informatsiooni tükikest kuulda ka."
Seda lausudes istusin ma laua äärde, talle vastu.
"Sa ei aja teda ära?" küsis Souh üllatunud näoga.
"Ei, seda ei ole vaja. Ta on juba rohkem kui vana sõber. Mind tema siinviibimine ei häiri."
"Isegi siis, kui ta peaks Jokrile siinse informatsiooni edasi rääkima."
"Hmm, no siis ma pean lihtsalt lootma, et ta seda ei teeks."
Ma vaatasin informatsiooni jagajale otsa ning siis laususin: "Kuigi sa ei või iial teada, mida see poiss küll mõtleb."
Ma asetasin kaardi ja pliiatsid lauale ning hakkasin erinevaid kombinatsioone välja mõtlema.
Aki liikus meie grupist natukene eemale. Ta ütles, et teda huvitab üks ajaloo sündmus ning ta soovib selle kohta rohkem informatsiooni leida.
Kui möödas oli juba mitukümend minutit, närisin ma pettunult pliiatsiotsa.
Souh istus minu kõrval olevale toolile ning küsis, mis juhtunud on.
"Ahh.. Kõik on lihtsalt nii halvasti. Uue kuu alguseni on jäänud vaid paar päeva ning mul ei ole siiani õrna aimu ka, kes võiks olla Death Arrow-i spioon."
Ma kritseldasin kaardile kujundeid ning siis kustutasin maha. Jälle joonistasin ning siis kustutasin maha. Ning nii mitu korda järjest.
Järsku jäi mul pliiats seisma kaardil, kuhu oli märgitud aula.
Souh kergitas end lauale lähemale, vaatas seisva pliiatsi alla ning lausus: "Aula?"
Ma joonistasin aulale punkti ning tõmbasin siis pika sirge joone.
"Nagu ma arvasingi!"
"Kas sa said midagi teada, Yin?" Küsis Aki erutunud häälega.
"..Mm, ei. Vabanda."
Ma pöörasin pea jälle paberi poole ning ütlesin sosistades: "Ma ei taha Akit sellesse segada."
Ma joonistasin kaardile punktidest kokku pandud noole ning siis ütlesin:
"Ma soovin, et teie samuti unustaksite selle, mida te just nägite. Ma üritan midagi üksinda ette võtta.."
Seda lausudes, langesin ma sügavalt mõtetesse.
Ma avasin oma silmad ereda tänavavalgustuse pärast. Enne, kui ma olin arugi saanud, oli mind jäetud raamatukokku üksi magama ilma, et keegi oleks mind ülesse äratanud.
Ma kõndisin mööda koridore ning minu jalad viisid mind otse aula usteni.
Ma avasin selle ning minust natuke kaugemal istus maas inimese kehakuju, kes hoidis pommi käes.
See on tema, see on kindlasti Joker!
Ma astusin vaikselt aula uksest sisse ning jäin temast paari meetri kaugusele seisma.
