Sõltuvus \\ 5sos

6. osa

Tundsin, kuidas mu varbad kuumenevad üle. Põhjuseks oli tume bleed, mis oli mul öösel peal. Keerasin teise külje ja proovisin edasi magada, kuid Päike täitis aina suurema osa elutoast. Tõusin palavuse tõttu istuli ja viskasin teki maha. Ohkasin kergendusest, sest täna kooli ei olnud.

Tõmbasin käega juustest läbi ja tõusin aeglaselt püsti. Läksin ja istusin klaveri taha, mis seisis elutoa nurgas ning hakkasin klimberdama. Tuletasin endale meelde nii mõningaid laule, mida olin noorena õppinud.

Kuulsin selja tagant samme ning pöörasin vaatama oma ema, kes hõljus nagu lilleõis trepist alla. Oma töö tegid valge aluspesu ja roosa, mustade äärtega õhuline hommikumantel. Mängisin klaveril veel paar nooti ja jäin ema vaatama. Ta naeratas mulle soojalt ning asus hommikusööki tegema. Mu ema nägi ikka väga nooruslik välja.

Tundsin enda taskus värinat. Avasin telefoni ning uurisin, mis toimub. Hanna oli teinud uue grupivestluse:

Hei, kutid! On juhtunud selline kokkusattumus, et mu vanemad peavad nädalalõpul mõlemad hilja õhtul tööl olema. Ma mõtlesin meile väikese olemise korraldada. Suupisted korraldan ma ise. Palun öelge, kes tulevad, siis saan kogusega arvestada.

Mikey tüdruksõber oli vastanud, et tema ja Mikey tulevad. Ashton ka.

"Ema, kas ma palun võin Hanna juurde õhtuks minna, võimalik et ööseks?"

"Kas seda edasi ei saa lükata, meil on vaja koos shoppama minna, sa lubasid."

"Palun, ema, lähme mingi muu päev." Anusin.

"No eks sa siis mine." Ohkas ema," Aga järgmine kord sa nii lihtsalt ei pääse." Tekkis ta näole väike irve.

Muigasin ja kirjutasin, et löön ka nendega kampa.

***

Lebasklesin diivanil ja sõin Nutella saia. Vaatasin kella ning ostustasin, et nüüd on paras aeg hakata ennast valmis seadma. Varem oli Hanna mind kutsunud sisseoste tegema. Seepärast hakkasin varem liigutama.

Läksin enda tuppa ja viskasin kapist suvalisi riideid välja. Hiljem püüdsin nendest panna kokku komplekti.

Komplekti kuulusid mustad teksad, millel oli üks põlv katki, musta-valge triibuline nabapluus, mis oli hästi ümber  ja väike kuldne  südamega kaelakee, mille Hanna mulle kunagi kinkis. Kõrva panin sarnased kõrvarõngad ning juuksed olid mul lahti, sest need olid täna liiga lainelised, et kinni panna. Pluusi alt paistis mu hõbedane nabarõngas.

Jooksin alla, pihustasin endale ema lõhnaõli, panin välisriided selga ning ruttasin minema.

"Jumal küll, Mia, ma ootasin sind kümme minutit." Vingus Hanna.

Kahjuks olin ma krooniline hilineja ja üks kõik, mida ma ka ei teinud, ma jäin hiljaks.

"Anna andeks, Hanna." Vaatasin ma oma saapaid.

"Noh, eks ma olen juba sellega harjunud." Ohkas Hanna.

Kõndisime lähima poe juurde. Mingi ime väel oli Austraalias täna veidi lund sadanud.

Peaaegu terve tee kõndisime me vaikuses. Ma nii paar lauset ütlesin, aga Hannal polnud midagi vastu ütelda.

Poodi astudes võtsime suure käru ja jalutasime lettide vahele.

"Nonii... mul on planeeritud... kaks pakki krõpse, igaleühele siider. Popcorni igaksjuhuks. Võta veel neid wrapi tegemise asju ja ma tellin kohe pitsa." Vuristas tüdruk mulle kõik ette.

Liikusin kohe krõpsude juurde ja haarasin tomatikrõpsud, meie lemmikud ning lähedusest haarasin paar pakki popcorni. Köögiviljade juurest võtsin jääsalatit, tomatit ja kurki korvi viskasin ka kanafilee ning wrapi alused. Ladusime korvi seitse siidrit ja olime valmis kassase minema.