3.osa

309 22 0
                                    

Astusin Luke'i korterist välja ja mõtlesin, kuidas ma nüüd koju saan. 

Peale pikka kaalumist otsustasin helistada Josh'ile. Ta on ainuke, kes aru saaks. Kümne minuti pärast sõitis Josh'i auto mu kõrvale.

"Hei, Lola!"  Josh naeratas kurvalt.

Avasin auto ukse ja istusin sisse. "Tsau," ütlesin ainult, ilma emotsioonideta.

Mul ei ole tuju temaga praegu rääkida. Ma tahan lihtsalt minna koju ja ennast voodisse kerra tõmmata. Või minna Kate'i tuppa ja teda kallistada. Mul oleks praegu hädasti vaja kallistust.

Oh.. Kate jäi ju maha ja ma ei öelnud talle tsaugi. "Mis Kate'ist sai?" küsisin peale pikka vaikust. Vaatasin Josh-i poole kui ta kergelt kulmu kortsutas.

"Ta leidis mingi kuti, kellega ta terve õhtu koos oli olnud ja too lubas ta hiljem koju viia," ütles ta vaikselt. "Kate ei ole pahane sinu peale kui sa seda arvad. Ta saab aru, kui asi puudutab Luke'i. Ma sügavalt soovitan sul see tüüp maha jätta."

"Sa ei saaks aru isegi kui ma seletaks sulle pikalt. Mis sa arvad, et mulle meeldib temaga koos olla? Ma tean ju milline ta on. Aga ma armastan teda. Kõikidel inimestel on ju vead, ma pean nendest lihtsalt mööda vaatama. Me armastame üksteist, Josh."

"Kas sa oled peast segi? Lõid sa pea väga kõvasti ära? See tüüp on hull, Lola. See ei ole sulle hea. Sa oled Luke'i peksukott ja see ei muutu mitte kunagi. Kui sa armastad teda nii väga siis sa teatad sellest politseile ja paned ta trellide taha. Tal on seal parem. Ja nii oleks ka ühiskonnale parem. Sa teeksid meile kõigile sellega suure teene," Josh tõstis häält.

Ma tean, et ma peaks kellelegi teatama. Kõik arvavad, et ma olen loll armunud tüdruk.

Ta hingas kiirelt sisse ja välja ja jätkas, "sa ei ole teda väärt, Lola. Ta pole ainuke inimene su elus. Paljud, kes sinust hoolivad, saavad haiget, kui sa temaga koos oled. Me kõik mõtleme alati, kuna sa jälle tuled sinikatega meile külla või kas sa üldse saad järgmine päev kõndida. Kõige hullem on see, et me ei saa midagi teha. Sa käitud isekalt, eitad kõike," Josh ohaks. "Palun, Lola. Tee seda meie pärast ja jäta ta maha. Meil on valus sind niimoodi näha haiget saamas. Mul on valus sind näha haiget saamad," nüüd juba Josh'i silmad helkisid pisaratest, mida ta nii kõvasti üritas kinni hoida. See murdis mu südame täielikult.

"Ma tean. Ma otsustasin juba. Ma jätan ta maha. Aga mul läheb aega, sest ma ei tea kuidas ta reageerib minule homme või üle homme. Ma lasen tal minna, kuigi ma armastan teda." Üks ainus pisar voolas üle mu näo. "Aitäh sulle kõige eest, Josh," ütlesin talle ja asetasin talle põsele väikese musi, ning astusin autost välja.

*

Tänane hommik oli mul väga kiire. Täna on laupäev ja esmaspäeval pean minema kooli. Õhh.. Jumal. Ma juba ootan kui ma saan minema tõmmata siit.

See aasta tuleb ilmselt kõige igavam üldse. Kate'i ja Josh'i pole. Kate läheb esimest aastat ülikooli ja Josh teist. Neil on ainult aastane vanuse vahe. Ma hakkan neid nii igatsema. Ma hakkan igatsema seda, et Kate ei vea mind enam pidudele ja ma hakkan igatsema isegi Josh'i üle kaitsvat olekut. Kui me vanasti läksime peole, siis Josh jõlkus meil alati sabas. Ta tahtis kindel olla, et mõni tüüp meile midagi joogi sisse ei pane ja meid ära ei kasuta. See oli temast armas. Ta lasi isegi vahepeal enda sõbrad üle meie pärast. 

Kõndisin kodust välja bussijaama, et kesklinna sõita. Ma pean enda auto täna ära tooma või ma ei ela seda nädalavahetust lihtsalt üle. Mulle ei meeldi teiste inimeste peale lootma jääda. Ma pigem teen asjad ise ära, ainult siis ma saan olla 100% kindel, et see saab tehtud.

Kui jõudsin autoparandusse leidsin vastuvõtu laua tagant väga rinnaka neiu blondide juustega. "Eemm.. Tere! Ma tulin siia enda autole järgi." Blondi vaatas mulle otsa ja näris ainult nätsu ning puhus ühe nätsu mulli. Ta vaatas mind pealaest jalatallani pilguga mind ütles, et ta on parem kui mina. Hoidsin ennast tagasi, et mitte silmi pööritada selle bimbo peale.

Kasulikud sõbradOù les histoires vivent. Découvrez maintenant