"Grindelwardi Viienda Tsooni Veregrupp avatakse taas! Majandus õpetaja annab teile paberid ja need peate kindlasti läbi lugema, ohutus eelkõige. Järgnege minule ja ma näitan teile pealaborit," seletas direktriss ja hakkas mööda pikka koridori minema, koridori lõpus avanes uks keldri keerdtrepile mis pidavat laborisse viima.
"Seis!" käskis direktriss ja kõik seisatasid.
"Viis aastat tagasi pööras üks tüüpiline Viienda Tsooni isik labori peapeale. See nooruk nägi välja täpselt nagu teie aga ta oli liiga ahne, ta soovis meile meeleheitlikult selgeks teha, et ta on parim ja ainult parim. Ta lõi Keelatud Programmi, mis viis Grindelwardi põhja. Viies Tsoon suleti ja meil polnud ühtegi tõendit, et süüdistustele vastu väita. Alice, anna neile kaasimaskid," jutustas ta oma hurmava häälega.
Majandus õpetaja triivis õpilaste vahel ja jagas kaasimaske ning panime need korraldust jälgides ette.
Uks avanes ning sellest tulvas välja sinist paksu suitsu, mis voolas igale poole.
"See on 75MHz ja A-radioaktiivne kiirgus, sellest tulvab täiuslikust, piire ja paradiisi. Kõik, kes seda ainet sisse hingavad moonduvad," ütles naine ja astusime tema järel laborisse, milles kostis mingit heli.
Piilusin Salemi poole kelle nägu oli valusalt grimassis ja ta pomises mingit nime. Ma ei suutnud teda nii kurvana vaadata, see oli julm.
"See siin on Keelatud Programm. Selle olevusega keelan rangelt teil suhelda, teda puutuda ja vaadata ning isegi sellest rääkida," lausus Grindelward ja vaatas klaaskappi, milles liikus vaid tumehall udu.
Udu pragudest lendlesid välja helesinised liblikad, kes langesid pärast paari tiivaliigutust surnult klaaskapi põrandale maha.
"Nii ilus," sosistasin kõige vaiksemal toonil.
Järsku kuulatasin kiunatust ja viskasin pilgu Salemile, kelle silmadest valgusid pisarad, kõige ilusamad ja kaastundlikumad mida ma kunagi näinud olen.
"Nii, lähme oma tänase tunni juurde! Kas keegi oskab nimetada-" pööras ta oma sinised silmad meie poole ning alustas "seaduslikku" tundi.
***
Ma vist ei pea mainima seda, et jälgisin kummalist liblika-udu igapäev.
Tunnid kujunesid aina keerulisemaks aga Claudia suutis mu head tuju alati säilitada. Temast õhkus aktiivsust ja rõõmu, mida oli raske seletada, sest ta oli keegi eriline. Ta suutis kõiki alati naerma ajada ega kandnud endaga iialgi musta masendust kaasas. See tüdruk tõi minu päevadesse päikest, temaga oldud tunnid olid täielikud adrenaliini sööstud.
Salem jättis mulle midagi rääkimata ega jaganud minuga oma päritolu ega ka mitte olemust aga siiski võitis ta vaevata mu usalduse. Jagasin temaga oma muresi ja rõõme, ma ei kahetsenud, et temaga kohtusin.
Nad osutusid järgnevatel päevadel mulle rohkemateks kui lihtsalt sõpradeks. Meie kõigi vaheline sõprussuhe muutus aina tugevamaks ja ettevaatlikumaks, meid sidus miski aga ma ei suutnud seda kirjeldada ega sellele nime anda.
"Sa teed valesti," ütlesin ma Claudia vihasest näost välja tegemata. Ta tõesti püüdis kuhugi pürgida aga ta tegi seda valesti. Ta segas tigeda näoga kolbis aineid kokku ja tema olek muutus kaitsepositsiooniks.
Claudia kõige nõrgem koht oli emotsioonid, teda oli väga kerge solvata.
"Ma tean, et sa oled minust parem ja tahad mind aidata! Clarance, kui sa mulle kõike ette ütled ei saa ma teada, mis juhtub kui ma seda valesti teen," esimene lause pool vahutas irooniast aga teise pomises ta sosinal nii, et ma peaaegu ei kuulnudki seda.
Ta ohkas ja valas ükskõikselt midagi oma lahuse sisse ega teinud teist nägugi.
"See on CH3OH," ütlesin äreva häälega. Mul polnud aimugi mida ta kolba valanud oli.
Lahus muutus erelillaks, meenutades natuke bensiini. Ta küürutas hoolimatult kokkusekatud aine kohale ja vaatas toiminkut.
"Mis seal sees on?" küsisin lähemale astudes.
"Ma pole kindel," lausus ta üdini kindlameelselt.
"Selles ma ei kahtlegi," pomisesin ma ja tirisin ta lahusest eemale. Ta läks solvunult laborist minema, jättes mu üksinda keset koridori.
Ei läinud kaua aega kui ei kusakilt ilmus välja Salem. Tema lokkis pea oli kurvalt norgus ja vajus vastu Keelatud Programmi klaasi.
"Seda ei tohi puutuda," ütlesin ettevaatlikult lähemale astudes.
"...Kui su elus oleks keegi, kellest sa hoolid, keda sa armastad ja samal ajal vihkad. Sa usaldad teda, oled veetnud oma parimad mälestused koos temaga...kas sa ei igatseks teda?" esitas Salem mulle katkendliku häälega küsimuse.
Avasin suu, et vastata aga ei taibanud kuhu ta sihib.
"Clarance, minu jaoks ei ole ta mitte kunagi programm," pomises ta ja vajus mulle raskelt kaela.
YOU ARE READING
Teekond Jäätunud Südameni
Paranormal"Keelatud Viies Tsoon" on paranormaalne korrus, mis on taaskord avatud. Clarance Lewis on teinud oma esimese sammu hukatuse poole, mida ta päästa üritab. Kas on võimalik, et Keelatud Programm on võimeline kedagi armastama ning kui kaugele on ta valm...
