Kirjelda mulle, mis on armastus?

14. pilt

Mary ja Jakob on jõudnud Jakobi koju. Uksel tervitab neid Jakobi noorem õde Victoria. Victoria naeratab Maryle niimoodi nagu ta teaks midagi, mida Mary ei tea.

Jakob: Hei, põnn!

Victoria: Ei kutsu mind nii. Ma olen juba 11.

Jakob: Põnn!

Victoria: Tere, mina olen Victoria, sina peaks Mary olema, eksju? Ma olen sinust viimased kaks päeva NIII palju kuulnud. See vana eesel ei pane sinu koha peal kordagi suud kinni.

Jakob: VIC!!!!

Victoria: Midaa? Aga nii ongi juuu.

Mary: Tore lõpuks tutvuda, Vic. Ja kas ta päriselt ka räägib minust KOGU aeg?

Victoria: Jaa.

Jakob: Ah, pane suu kinni, põnn.

Mary: (vaatab Jakobit etteheitvalt)

Jakob: Paar parajaid.

Victoria: (Maryle) Sina mulle meeldid.

Mary: Sina mulle kaa! Mul on tunne, et ma pean praegu üles minema, (vaatab Jakobi poole, too noogutab) aga sinuga ma veel räägin, Printsess Victoria.

Victoria: (Jakobile) Näed, nii peaks minuga rääkima!

Jakob: Jätan meelde, Printsess Ninatark.

Victoria: (pööritab silmi)

Jakob: Tule, ma näitan sulle oma tuba.

Mary: (kõnnib Jakobi sabas üles ja pilgutab Victoriale lõbusalt silma) Su õde meeldib mulle.

Jakob: Tõsiselt? Suurem osa mu sõpru ei kannata teda välja.

Mary: Ta on iseloomuga naine, loomulikult su ennasttäis maniakid ei kannata teda!

Jakob: HEI!

Mary: Mida?

Jakob: Tegelikult võib sul isegi õigus olla .

Mary: Ma tänan. (sisenevad Jakobi tuppa) WOW!

Jakob: Mis on?

Mary: Ei noh, su tuba on kaks korda suurem kui minu oma.

Jakob: Ma oleks öelnud, et tunne end nagu kodus, aga noh..., vähemalt ürita. (ja istub oma voodi peale)

Mary: (kõnnib mööda tuba ringi ja üritab selle suurusega ära harjuda)

Jakob: Sa süüa tahad midagi?

Mary: Mida sul on? Midagi nagu tegelt tahaks küll.

Jakob: Noo meil on viinamarju ja...

Mary: VIINAMARJAD!!! Rohelised, eksju?

Jakob: Jaa. Seemneteta. Need lillad on kuidagi imelikud.

Mary: Ma jumaldan rohelisi viinamarju!

Jakob: Hahaha, okei, ma lähen toon kohe.

Jakob läheb esimesele korrusele viinamarjade järgi ja Mary jääb Jakobi tuppa istuma. Ta hakkab just oma kotist matemaatika asju välja võtma, kui näeb ukseavas seisvat Victoriat.

Mary: Mis sa seisad seal nagu puutükk? Tule sisse!

Victoria: (lipsab sisse ja istub Mary juurde) Sa tead ikka, et sa meeldid Jakobile?

Mary: Jaa, sõbrana kindlasti. Muidu ma poleks siin ju.

Victoria: Ei, ei, ma ei mõtle nagu sõbrana.

Mary: Mida sa siis mõtled? (Mary uudishimu kasvab)

Victoria: Ma kuulsin eile õhtul pealt, kuidas Jakob mampsile ütles, et ta on armunud. Ma olen päris kindel, et ta rääkis sinust. Te käisite eile söömas, eksju?

Mary: Jaa, käisime küll. Aitähh, et sa mulle rääkisid.

Victoria: Loomulikult ma räägin sulle. Sa oled nii tore. Jakobile tuleks sinusugune tüdruk kõvasti kasuks. Saad sa talle kombeid õpetada? Mulle ei meeldi, et ta mind põnniks kutsub!

Mary: Kindlasti!

Jakob: Viinamarjadddd. Hei, põnn, tulid ka nosima?

Mary: Ära kutsu teda nii!

Jakob: Hea küll. Sinu jaoks kõike.

Victoria: Ma ütlesin!

Jakob: Mida? Mida sa ütlesid?

Mary: Ei midagi erilist. (naeru täis näoga)

Jakob: Ahah.

Mary, Jakob ja Victoria söövad naljatades viinamarju. Jakob üritab viinamarja õhku visata ja siis suuga kinni püüda. Tal ei tule see üldse välja ja see teeb tüdrukutele täiega nalja.

Jakob: Ei ole naljakas. Te ka ei oska ju kaa!

Victoria: Ei, aga me vähemalt ei näita seda välja.

Mary: Kindel, et see minu laps ei ole? Ta käitub täiega nagu mina!

Jakob: Väga võimalik. Ja loogiline ka. Ta ei meenuta iseloomult mitte ühtegi (Victoriale silma vaadates) oma venda!

Victoria: Pole minu viga, et te igavad olete!

Mary: Ütlesid nüüd. Minu tüdruk! (ja kallistab Victoriat)

Jakob: (Victoriale) Heii, ei tohi minu tüdrukut nii ära võtta!

Mary: Kohe sinu tüdruk või?

Jakob: (kavalalt) Ei sobi midagi?

Mary: Ei, mulle sobib küll.

Victoria: Musiii!!!

Jakob: (virutab Victoriale õrnalt Mary matemaatika vihikuga vastu pead)

Victoria: Mida? Ma tean, et sa tahad!

Jakob: Põnn!

Mary: HEII!

Jakob: Okei, okei, annan alla. Te olete kahekesi VÄGA ohtlikud!

Victoria: Karda meid!

Jakob: Kardan!

Mary: Vic, ma ei tahaks sulle seda öelda, aga me peame Jakobiga nüüd minema.

Victoria: Raamatuklulbisse, eks?

Mary: Just.

Victoria: (Jakobile) Ära mitte mõtlegi küsida, kust ma seda tean. Lihtsalt tean ja kõik!

Mary hakkab oma õppimisasju kokku panema, kuigi ta ei teinud sinna mitte ühtegi kriipsu, ja tõuseb püsti.

Mary: Lähme nüüd, jääme hiljaks veel. Kuhu see kõlbab?

Jakob: Tulen juba. Vic, saad taldriku kööki viia?

Victoria: Okei, kui nii väga, vaja siis viin.

Mary: Aitähh sulle, inglike.

Victoria: (iseendale pobisedes) Ma teadsin, et ta meeldib mulle.

Jakob: Mis sa ütlesid?

Victoria: Ei midagi, ei midagi. Minge juba. Isegi 90-aastane kilpkonn jõuaks kiiremini kohale.

Jakob: Rahu, me läheme juba.

Mary: Mida sa uimerdad? Tee kähku!

Jakob: Valma! Lähme.

Mary ja Jakob lahkuvad majast