On käsitöötunni algus, Mary hakkab oma tööga tegelema (koob salli vms), Sandra potsatab tema kõrvale ja ulatab talle purgi Coca-Colat.
Mary: Aww, sa poleks pidanud.
Sandra: Pidin ju küll.
Mary: (vaatab hämmeldunud-küsiva näoga)
Sandra: Prantsa ja mul on VAJA DETAILE kullakene!
Mary: Ma ju ütlesin sulle, et midagi ei juhtunud!
Sandra: Aga nagu millest te rääkisite?
Mary: Ma ei tea, kõigest. Koolist, raamatutest ja muust sellisest, mida ikka esimesel kohtumisel räägitakse, tead küll.
Sandra: Kindlasti. Flirti oli?
Mary: SASSU!
Sandra: Mida? Ma olen lihtsalt uudishimulik.
Mary: Noo natuke ikka oli küll.
Sandra: Ahhh, ma teadsin seda!!!
Mary: Valjemalt ei saa vää? Ma arvan, et majahoidja ei kuulnud?
Sandra: MARY JA JAKO...
Mary: Jää vait!!!
Sandra: Ise sa.. Ah, mida iganes. Nooo, kes siis alustas?
Mary: Jakob. Ta pani mu salati pihta.
Sandra: Mõrd selline!
(tüdrukud naeravad)
Mary: (teeb oma Coca-Cola lahti) Nii et, jah, natsa flirtisime ja ta vist meeldib mulle.
Sandra: Jesss! Karmen! Raha lagedale!
Karmen: Ah, mis?
Sandra: (vaatab Karmenile sellise näoga otsa, et kas sa just kukkusid kuu pealt alla või mida?)
Karmen: Aaa, jaa, oot!
Sandra: (vaatab Maryle võidukalt otsa)
Mary: Sa vedasid kihla, kas ma armun ühe õhtuga ära?
Sandra: Mitte päris... ma vedasin kihla, kas sa armud selle kuu jooksul ära.
Mary: Kas sa teed (rõhutades) MU kallal nalja või?
Sandra: Natuke.
Mary: Kuradi hoorapoeg mul kah!
Sandra: Sa saad pool rahast.
Mary: Okei, diil. Aga ära seda korda! Muidu sul tuleb tegemist minuga! (ja näitab muskleid)
Sandra: (tõsiselt) Jah, teie kõrgus. (pärast väikest pausi tuleb Sandrale miskit meelde) Hei, see on minu lause!
Mary: Ups...
Mõlemad tüdrukud hakkavad niimoodi lõkerdama, et õpetaja peab neile kurjalt otsa vaatama ja meelde tuletama, et neil on ikkagi tund. Varsti kõlab koolikell ja tüdrukud panevad asjad kokku ning kõnnivad järgimise klassi juurde.
Järgmiseks tunniks on ajalugu ja Sandral on paanika, kuna ta pole õppinud. Mary laenab talle sõbralikult oma vihikut ja hakkab talle teemat seletama.
Jakob: (ilmub vaikselt tüdrukute juurde, viskab Sandrale ka oma vihiku) Kellelgi on õppimata?
Sandra: Nagu sa näed, olen ma tegus naine ja mul lihtsalt ei olnud aega nende tühiste koolitükkide peale raisata.
Jakob: "Kohe tühised koolitükid," sa ütled. (ja tõmbab kotist välja karbitäie isetehtud küpsiseid ja ulatab selle karbi Maryle) Need on sulle!
Mary: Oi, aitäh, aga mille eest?
Jakob: (vaatab etteheitvalt Sandra poole) Et vähemalt keegi hoolib õppimisest ja pakub mulle ajaloos konkurentsi.
Sandra: HEI, pole minu süü, et just eile mu lemmiksarja uus hooaeg välja tuli. Ma alguses plaanisin ainult ühe osa vaadata, aga noh, tead ju mind.
Mary: Oh sind küll, (tõsiselt, peaaegu kurjalt) aga nüüd õpi palun! Sulle on antud kaks imelist vihikut, kust infot koguda, palun ole hea ja omanda see nüüd järgimise. (vaatab kella ja mõtleb hetke)
Mary ja Jakob koos: 13 minuti jooksul. (hakkavad naerma)
Sandra: Ha-ha-ha, jätke rahule mind nüüd, las ma siis omandan seda... (dramaatiliselt) oo väärtuslikku haridust.
Mary ja Jakob kõnnivad Sandrast paar sammu eemale ja hakkavad rääkima.
Mary: (ampsab küpsistja pobiseb suu täis) Mida sa siia sisse panid??? See on üks parimaid küpsiseid, mida ma olen EALES söönud. Ja kui sa mind tead, siis ma teen suht iga nädal küpsiseid.
Jakob: See on mu ema retsept. Tore, kui meeldivad. Ta eile tegi ja ma mõtlesin, et äkki sa tahad ka.
Mary: Igatahes sa võid oma emale öelda, et hoidku aknad ja uksed lukus, sest muidu ma tulen retsepti järgi.
Jakob: Ma arvan, et sa saad seda talle ise ka öelda.
Mary: Ja mida sa selle all mõtled?
Jakob: Nohh, ma otsisin eile su selle raamatuklubi aadressi ja see asub suhteliselt mu kodu kõrval. Ma mõtlesin, et me saame enne seda minu juures, ma ei tea, õppida või midagi.
Mary: See on tegelikult väga hea idee. Mis sa mõtlesid seda kogu öö, et sa saaks mulle täna midagi mõistlikku ka öelda?
Jakob: Ega ma siis nii mõttetu ju kaa ei ole!
Mary. Aga me saame seda ju kohe teada või mis? (ja piilub ajaloo klassi poole)
Jakob: Ma teen pähe sulle!
Mary: Unistada sa ju võid, jah. See pole keelatud.
Sandra: Ja millest nii tuline vaidlus? ( ulatab vihikud tagasi)
Mary: See GeeNiuS siin arvab, et ta saab mulle tunnikas pähe teha.
Sandra: Kuulge, kuulge, minu imelise mõistuse abil ja pika arutlemise tulemusel ütlen mina nii, et (iga sõna rõhutades)MINA TEEN TEILE KÕIGILE PIKA PUUGA ÄRA!
Mary ja Jakob vaatavad üksteisele otsa ja hakkavad naerma. Peagi ühineb nendega ka Sandra.
Nad märkavad läbi naeru, et õpetaja avab klassiust ja nad kõnnivad rahunedes klassi.
