Meie saladus // ee // pausil

4.

Valmis: 09.06

Postitan: 22.07

''Vahvlid on valmis!'' hüüdis Victoria alumiselt korruselt. Tõmbasin viimast korda juuksed patsikummist läbi  ja lasin hobusesaba rippuma.

''Juba tulen!'' naeratasin peeglisse ja lükkasin kahe sõrmega patsist välja jäänud beebikarvad kõrva taha. Astusin oma toast välja ja ruttasin trepist alla. Tädi juurde jõudes kinkis ta mulle põsele musi ja ulatas kätte taldriku vahvlitega.

''Aitäh'' hingasin sisse seda magusat lõhna, mis pani mu süljenäärmed koheselt tööle. Jalutasin taldrikuga lauani ja asetasin taldriku lauale samal ajal istudes. Laua vastas olevast aknast paistis sisse soe päike, mis tõotas, et täna tuleb super soe ilm. Valasin klaasi piima ja panin vahvlitele peale vahukoort ja maasikaid.

''Oi ma lähen paksuks'' laususin ma vaikse naeruga ennem sööma asumist. Kuulsin eemalt ka Victoria naeru.

''Ei lähe sa midagi. Ahjaa, unustasin öelda, et mind pole täna terve päev kodus, jõuan õhtusöögiks. Mul on linnas tegemist, aga ma jätsin sulle natuke raha...igaksjuhuks'' tädi jalutas kohvikruusiga lauani ja istus mulle vastu. Tänu talle ei paistnud mulle enam päike silma.

''Okei, aitäh'' võtsin ühe vahvlitüki sõrmede vahele ja hammutsin sealt ampsu.

''Kuidas eile väljas läks?'' uuris naine kohvi lonksates.

''Hästi, väga lõbus oli'' vastasin käe suu ette pannes, et katta oma täis suud.

''Said uusi tutvusi?'' uuris ta edasi, enda suul kaval muie.

''Jah'' vastasin ja lonksasin klaasist piima.

''Jäi keegi silma. Keegi kellest sa tahaksid mulle rääkida?'' Vika asetas kohvikruusi lauale ja toetas küünarnukid lauale ning ajas selja sirgu.

''Kus Ryan on?'' püüdsin teemat vältida, kuna just paar minutit tagasi sain Alexi peast välja. Aga vaat, kus lops, nüüd on ta jälle mu peakeses.

''Kuule...''Vika lõi mänguliselt mu kätt ja jätkas:,,Räägi nüüd. Ära põe, ma ei räägi su emale midagi''

''Ma räägiks kui oleks midagi rääkida, aga ei ole ju. Kohtusin lihtsalt paari Gray ja Ethani sõbraga. Pole just suurem asi'' kuulsin oma hääle toonis ülbust ja tundsin ennast natuke halvasti. Vika nägu oli kohkunud, ta selgelt ei oodanud minult sellist käitmust.

''Anna andeks, ma luban, kui midagi suuremat juhtub siis oled sina esimene, kes sellest kuuleb'' naeratasin ja lootsin, et suutsin olukorda parandada.

''Okei, pole hullu'' tädi naeratas uuesti ja lükkas siis jalgadega tooli lauast eemale.

''Ma pean nüüd minema hakkama, muidu jään veel hiljaks'' ta tõusis püsti ja jalutas minuni. Victoria suudles mu pead ja jalutas siis minema. Mina hammustasin järgeva tüki vahvlist, mis nüüdseks hakkas juba vaikselt jahtuma.

''Tsauu!'' hüüdis ta esikust, panin vahvli taldrikule ja neelasin suu tühjaks.

''Tsau!'' hüüdsin vastu, peale seda oli kuulda ukse pauku ja Vika oligi läinud. Kuna tuli välja, et tal polnud tänaseks minuga mingeid plaane otsustasin jalutada staadionile ja vaatada kaksikute trenni. Ennem seda lõpetasin ma loomulikult hommikusöögi ja panin nõud nõudepesumasinasse. Jooksin veel korra teisele korrusele, et haarata öökapilt telefon, mis öösel laadis. Trepist alla tatsates avan telefoni ekraani.Olin saanud Graysonilt sõnumi:

Nägin su tädi linna sõitmas. Staadionil näeme! P.S! Alex on ka seal ;)

Gray

Ahhetasin sõnumi peale. Või tema arvab, et saab mu Alexiga sinna meelitatud. Ma oleks sinna ka läinud, kui Alexit poleks seal. Ma vähemalt arvan nii.