Meie saladus // ee // pausil

6.

Lõpetasin: 15.06
Postitan: 4.08

''..ja siis ta suudles mind. Ta huuled olid nii pehmed ja...argh ta on nii armas ja hooliv ja sõbralik'' jutustasin just tädile kõik mis eile juhtus, ta kuulas suure huviga. Ma peitsin põsed käte taha, sest teadsin, et need punetavad.

''Kas mu väike nummi-pummi Cathy on armunud?'' itsitas Victoria ja potsatas diivanile minu kõrvale:,,Aga ma küsin seda nüüd kui sõbranna, mitte kui tädi. Kas see suudlus liiga kiiresti ei tulnud? Ma mõtlen, et teil oli alles esineme date. ''

''Kõik on korras. Tema tahtis seda ja mina tahtsin seda. See võis olla kiire, aga me kumbki ei kahetse''

''Oh suvine armastus on nii romatiline'' ohkas Vika ja lõi käed kokku.

''Aga igaksjuhuks ära sellest kellelegi räägi'' palusin pilgu tädile viies.
''Nagu soovid, ingel'' Vika tegi mulle pai ja tõusis diivanilt:,,Ma lähen linna peale. Tahad kaasa tulla?''

''Jah, miks ka mitte.'' Ajasin jalad alla ja jalutasin tädi järel esikusse, panin jala otsa conversed ja haarasin kapilt enda päikeseprillid. Hea meelega oleks Alexi omad ninale pannud. Need sobisid mulle ja kaitsesid mu silmi ereda päikese eest päris hästi.
Istusin sauna, õigemini autosse, kus oli sõna sõnalt saun. Hoidsin auto ust nii kaua lahti, kuni tädi auto käima pani. Tunduvalt hakkas õhk jahendema, mis tegi enesetunde palju paremaks.

Liiklus oli lahja, üksikud autod kimasid siia-sinna. Inimesed veedavad aega arvatavasti järve ääres või kodus basseini ääres. Sõit linna käis kiiresti ja peagi parkis ta auto tänava äärde.

''Siin on parkimine tasuta. Kas tuled tolkned mul sabas või lähed uurid ise ringi?'' küsis ta naeratades ja tagaistmelt käekoti võttes.

''Alguses olen sul sabas, sest mul pole aimugi kus midagi on'' vastasin ja ronisin autost välja.

''Teeme nii'' vastas Victoria auto uksed sulgedes:,,Mul on vaja plaadipoes ära käia'' jalutasin naise juurde ja siis talle järgi. Jalutasime mööda tänavat, vaatasin hoolega ringi, et leida pood mis mulle huvi pakub. Astusime sisse ühte väikesesse ja väga armsasse plaadipoodi. Minu üllatuseks seisis leti taga tuttav nägu.

''Hei Jason'' lehvitasin kuti juurde jalutades, toetasin käed letile.

''Oi, hei Catherine. Kuidas läheb?'' küsis ta kiire pilgu mu tädile viies.

''Hästi, ma ei teadnuki, et sa siin töötad'' pöörasin talle korra selja ja vaatasin poes silmadega ringi.

''Sa ei tunnegi mind ju tegelikult'' naeris ta ja lükkas käe läbi juuste.

''Noojah'' itsitasin ja tundisin siis tädi pilku endal:,,Ma lähen vaatan ringi'' ohkasin ja jalutasin leti juurest ära.
Esimene riiul mis mulle ette tuli sisaldas paljusi mu lemmikuid - Ed Sheeran, Lordie, The Rolling Stones, Beyonce. Aga mul olid need plaadid juba olemas ja topelt pole ka mõtet soetada. Järgmiselt hetkel käis poe uks, millest ma välja ei teinud, kuna pidasin neid ostlejateks. Asetasin tuttava Beyonce plaadi tagasi riiulile, kui kuulsin tuttavat häält. Alex. Piilusin riiulite vahelt poissi, kes Jasoniga juttu puhus. Järsult suunab Jason sõrme minu suunas ja ma lõpetan piilumise. Kartsin, et jäin luuramisega lahele. Kuid Alex ei tulnud minu juurde, ta ei teinud minust välja. See kurvatas mind, see tegi isegi natuke haiget. Ma arvasin, et leidsin endale kellegi tähtsa, kellele olen ka mina tähtis. Tundub, et eksisin. See, et Alex minu poole lihtsalt tumma pilguga korra vaatas ajas mu tigetaks.

''Ma lähen ootan väljas'' sosistasin tädile ja ruttasin poest välja.
Jalutasin mööda tänavat edasi ja pühkisin kiirelt pisara, mis teadmata sinna voolanud oli. Tunnen ennast nii tobedalt. See suudlus ei pruukinudki midagi tähendada, ma olin lihtsalt nii sinisilmne ja ei saanud aru. Lollakas aju, tõsiselt. Järsku koperdasin otsa mingile tüdrukule.

''Oih, vabandust. Ma ei näinud...'' kukkusin vabandama.

''Sa oled see tüdruk naabermajast, eks?'' segati mulle vahele ja pilgu tõstes nägin, et Andrea oli isik, kellega olin kokku põrganud.

''Jaah, see olen mina'' surusin käed lühikeste pükste taskutesse ja kõigutasin ennast kanna peale.

''No räägi, kuidas kohting Alex'iga oli?'' naeratas ta sõbralikult ja luristas joogitopsist juua. Värvi järgi võis aimata, et koka.

''Ah, nii ja naa'' ohkasin ja viisin pilgu maha.
''Kas midagi juhtus?'' ta pani käe mu õlale ja astus mulle sammu lähemale.

''Anna andeks, aga ma ei taha rääkida'' ohkasin ja naeratasin õrnalt Andreale.

''Pole hullu...Kas sa jäätist tahad? Siin samas on üks super hea jäätisekohvik'' kutsus neiu mind. Üks jäätis kuluks küll sellise ilmaga ära. Aga oli üks probleem...raha.

''Hea meelega tuleks, aga mul pole raha kaasas'' itsitasin, kui Andrea lõi käega.
''Ma teen välja, see on nii odav koht.'' Ta hääl oli elav, sõbralik, valju ja natuke kahe. Talle sobib see häält väga hästi. See hääl lausa karjub Andrea.

''Okei, aga ma jään sulle võlgu. Mulle ei meeldi, kui mulle välja tehakse. Nagu elaks teise kulul'' alutasime jalutamist kohviku poole.

''Kuidas soovid. Mina ei sunni sind tagasi maksma.'' Naeratas ta ja me pöörasime tänava nurgalt paremale.

''Kas sa elad siin või oled siin külas nagu mina?'' uurisin, kui me kohviku ette jõudsime.

''Kaks aastat tagasi kolisin. Kas pole armas koht? Nagu väike vanaema maja metsanurgal.'' Kohvik oli tõesti armas. Juba väljast võis tunda kodust hõngu. Akende küljes olid lillepotid, kus kasvasid sinakad ja punakad lilled. Maja ei saanud küll palju päikest, kuid sellegi poolest olid lilled erksad ja eluvõimelised.
Asutsime kohvikusse ja tervitasime töötajaid. Seisime leti ees, valik oli suur. Kohe nii suur, et mul läks silme eest kirjuks. Palusin valikuga Andrea käest abi ja ta tellis mulle šokolaadi küpsise maitselise, kuhu juurde lisati ka paar värsket maasikat. Endale võttis ta pistaatsia oma, mille fänn mina just ei ole. Istusime akna alla ja nautisime jäätist. Saatsin ka Viktoirale sõnumi, et minuga on korras ja ta ei pea mind ära ootama. Andrea lubas mind ära visata. Tundub, et kõik alaealised siin linnas sõidavad ilma vanemata autoga.
Jäätis oli imehea ja nüüdseks on see mu lemmikmaitse. Jäätised kõhus jalutasime veel linnas ringi. Käisime kohalikuks indiaani poes, kus mulle jäid silma erinevad unenäopüüdjad. Olen kindel, et tulen siia tagasi ja soetan endale ühe.
Täna hakkas liiga kiiresti pimedaks minema, ju hakkab sadama. Kaugelt oligi juba kuulda mürinat. Tuleb väike äikesetorm.
''Äkki läheme? Ma ei taha vihma kätte jääda'' pöördusin Andrea poole ja naeratasin inimesele, keda saan kutsuda sõbraks. Õppisime täna üksteist väga hästi tundma. Ta on super inimene.
''Hea mõte. Mu auto on seal pool'' ta osutas sõrmega samale tänavale, kus asus plaadipood. Hakkasime siis auto poole jalutama ja päike kadus täiesti. Selle asemel tulid suured tumedad pilved, mis olid vett täis. Olime peaaegu auto juures, sest Andrea hakkas võtmeid otsima, kui ma järsku tardusin. Vasta plaadipoe akent toetas Alex selga. Kui ta mind nägi ajas ta enda selja sirgu ja ta lausa tormas minu poole. Astusin paar sammu tagasi.
''Andrea, sa võid ära minna. Ma viin Cathy ise koju'' ütles ta tüdrukule ja saatis talle veidra pilgu. Tundsin kananahka üle keha. Andrea noogutas aeglaselt ja istus siis autosse, ta lehvitas läbi akna ja tagurdas siis, et ära sõita. Alex ei liigutanud närvigi, kuni Andrea ära sõitis.
''Mida sa tahad?'' küsisin pilgu plaadipoele viies.
''Anna andeks, et ma sinust välja ei teinud. Ma ei saanud. Ma saan selgitada'' ta astus mulle lähemale ja lähemale.
''Lase käia'' panin käed rinnale risti ja toetasin vasakule jalale.
''Inimesed ei tohi meie suudlusest või kohtingust midagi teada. Mulle on külge jäänud halb maine. Sain selle millegi eest mida ma ei teinud ja anna andeks. Ma oleks tahtnud sinu juurde joosta ja su enda käte vahele tõmmata ja kallistada sind, hoida sind oma käte vahel. Kõige tähtsam...tahtsin sind suudelda. Aga ma lihtsalt ei saanud'' Alex vaatas mulle sügavale silma ja mina olin oma pilgu vahepeal temale viinud.
''Mi-mida sa tegid siis?'' ohkasin ja lasin käed lahti.
''Ma ei taha sellest veel rääkida'' ohkas ta ja seekord astusin mina talle sammu lähemale. See jutt, kuidas ta mind hoida tahtis ja suudlelda, see muutis kõike. Ma tõesti andestasin talle ja kallistasin kutti tugevalt. Alex hoidis ühe käega mu seljast kinni ja teisega paitas mu loomulikult lainelisi juukseid. Tundsin, kuidas ta hingamine rahunes.
Kas ka temale tulevad liblikad kõhtu iga kord, kui ta mind näeb?

-----------------
Tere!
Vabandan, kui see osa kuidagi halvasti paigutatu. Ma ei saanud arvutist seda osa paika, ma ei tea miks arvuti ei lasknud, aga kui arvutisse saan paradan vead ära.
Mis te arvate?
Komenteerige ikka ja nautige viimast suve kuud!!❤️❤️