Öunapuude lõhnas, astun läbi öö,
Sa tuled mulle vastu,
Ei naerata, ei tereta, lihtsalt kõnnid.
Ma teen kõik et teha end sul märgatavaks,
Kuid õigus, muutusin ju varjuks su jaoks
Nädalaid tagasi.
Sest ajast peale, kui lahku viis meid tee,
Sa ei taha näha, kuulda minust, ega küsi, mis ma teen.
See on omaette kurb,
Kuid rõõmus rohkemgi veel,
Sest pole sind, kui takistust mu teel.
YOU ARE READING
Minu Elu, Minu Õppetunnid
PoetrySeekord pole tegu juturaamatuga, vaid ma panen siia kirja oma luuletusi ja sügava sisuga jutte, mis ma kirjutanud olen. Kommenteerige julgelt, mis meeldib ja mis mitte, mul meeldiks seda väga lugeda ja arvesse võtta.:)
