Silmad on vesised,
kätelt tilgub veri,
peagi on see läbi.
Kõhklemata sekundiks, lõikan läbi veenid
ja veelkord ja veel ja veel...
Kuni ruumi pole jäänud-
kohe mu tund on käes.
Ma näen teda, ta seisab seal.
Käes mittetahetud laps,
kellele näitaks parem ust
ja kes juhtun olema mina.
Soovimatu rasedus- Mis teha?
Nüüd, 16 aastat hiljem
palju pole muutunud.
Minu pärast palju on nutetud,
mitte õnnest vaid häbitundest.
Mida tegema ma peaks,
kuhu minna mul tuleks,
et keegigi kiidaks mu olemasolu heaks.
Ma ei tea.
Iga õhtu kuulsin kuidas ema karjub isaga.
Kas tõesti oli mind siis vaja?
Aga ära muretse ema, ära muretse isa,
varsti läinud siit maailmast olen mina.
Soovin teile õnnelikku, õnnelikku elu,
ajaks ja eluks, mil ma pole teile enam leluks.
Ma lendan pilvepiiri taha,
kus teiega kohtuda iial enam taha.
JAH, MA VIHKAN TEID, NAGU TEIE MIND,
AGA SEE POLE JU PAHA?
Vaadates alla, näen oma keha.
Ongi tehtud kõik, mis minu teha.
Viimaks olen ma vaba kõigest sellest jamast,
mis mind ootas koduukse taga.
Hüvasti xxx
KAMU SEDANG MEMBACA
Minu Elu, Minu Õppetunnid
PuisiSeekord pole tegu juturaamatuga, vaid ma panen siia kirja oma luuletusi ja sügava sisuga jutte, mis ma kirjutanud olen. Kommenteerige julgelt, mis meeldib ja mis mitte, mul meeldiks seda väga lugeda ja arvesse võtta.:)
