Laual nuga ja pudel.
Mötted mujale viib see.
Kui ma kätte vötan noa ja valla lasen taas uue joa.
Vaatan kuidas niriseb veri vaikselt jala seest.
Valan peale pudelist, viina valget, hõbedast.
Valu kui kibe kuid mötted viib minema.
Pisarad põskedel voolavad, maha loiguks märjaks.
Miks just mina olen see, kes peab olema siin selle jama sees.
Istun nii öö läbi, suitsetan ning ei maga.
Savi mis arvab ema.
Ta ei teagi kes olen mina.
Juba aasta tagasi ta kaotas mu, varssti kaotan ma ka tema...
KAMU SEDANG MEMBACA
Minu Elu, Minu Õppetunnid
PuisiSeekord pole tegu juturaamatuga, vaid ma panen siia kirja oma luuletusi ja sügava sisuga jutte, mis ma kirjutanud olen. Kommenteerige julgelt, mis meeldib ja mis mitte, mul meeldiks seda väga lugeda ja arvesse võtta.:)
