#5-

206 17 2
                                    

MA PALUN VABANDUST


Keerasin Ashley hoovi sisse ning parkisin tema isa auto kõrvale. Võtsin kõrvalistmelt koti hea ja paremaga ning koputasin välisksele. Tüdruk avas naeratades ukse ja haaras mu enda kallisusse. "Kuule, su kook on mul kotis!"

"Oh, mis kohe ei öelnud. Söök on püha!" ning lasi mu lahti.

"Ja mina ei olegi või?"

"Muidugi mitte!" naeris Ashley ja lasi mu sisse. Esmalt läksime kööki, et sealt kaasa võtta paar taldrikut ning muud vajalikku.

"Noh, tüdrukute õhtu, jah? Mehi ka tuleb vä?" peatas tema isa meid, kui hakkasime üles minema.

"Aga siis see ei oleks ju tüdrukute õhtu?"

"Selleks korraldate siis mingi muu õhtu?" küsis ta kulmi kergitades.

Naersime selle peale.

"Issi, jäta meid nüüd," soovis ta mind tema kommentaaridest päästa.

"Minge-minge."

"Oh, god. Sorry."

"Mille pärast?"

"Mu papsi, noh. Mind ajavad tema kommentaarid nii närvi..."

"Ash, jäta! Mul oli naljakas. Ning, ma olen juba harjunud ju."

"Aga mis siis teeme?"

Avasime söögikraami ja sättisime end Ashley voodile mõnusalt vedelema. Ta pani teleka käima ning just hakkasid "Sõbrad", mis on meie mõlema suur lemmik. Seda vaadates me suurt midagi ei rääkinud, naersime vaid. Kui see läbi, klõpsime kanalid läbi aga kuna sealt hetkel midagi huvitavat ei tulnud, siis pani ta teleka kinni ning otisime jututeemat. Nagu ikka, jõudsime lõpuks poisteni.

"Kuule, aga kuidas siis sul Roniga läheb?"

"Mis mõttes?"

"Käite siis või mis?"

"Ei käi!"

"Aga midagi teie vahel siis ikkagi on?"

"Aga sinu ja Jake vahel?"

"Minu ja Jake?! Hulluks läksid või?"

"Kuule, ma tean küll, et te väljas käisite!"

Olin pisult üllatunud, et ta sellest teadis. Mina polnud talle öelnud. Aga, kui teadis siis teadis.

"No mis sest? Käisime kinos ja kõik. Peab sellest kohe olema midagi või?"

"Ei pea. Rahu!"

"Rahu ka sinu maale ka, jah!"

Kummaline, mõtlesin, tavaliselt me rääkisime kõigest avalikult aga nüüd ei soovinud kumbki rääkida. Tekkis piinlik vaikus. Mu käsi sirutus krõpsupaki poole. Vaikisime. Siis aga helises Ahley telefon. Märkasin kuidas tüdruku nägu särama lõi, kui ta Roni nime seal luges. Ta vaatas mulle küsivalt otsa. Noogutasin. Ta ronis kiirelt voodist maha ning väljus toast. Ohkasin.

Otsisin ka oma telefoni siis välja igavuse peletamiseks. Ma polnud päris mitu tundi sees käinud. Olin üllatunud kui nägin,et Jake oli kirjutanud. Vastasin talle.

"Ashleyga chillin, ise?"

"Olete Ashleyga lähedased sõbrannad?"

Ma ei saanud aru mis ta sellega mõtles. "Parimad."

Jake kirjutas midagi päris mitu minutit, kustutas ja alustas uuesti:"Oled sa päris kindel, et sad teda täielukult usaldada?"

"Ee... muidugi!"

Kiirust lisadesWhere stories live. Discover now