Kiirust lisades

#6-

"Su isa lõi sind?" imestas Ashley. Ta kattis oma suu kätega ega suutnud seda kõike uskuda. Minu silmadest väljusid uued pisarad, mu silmad kipitasid juba. Ohkasin sügavalt. Viskasin end voodile pikali ning sulgesin silmad.

"Nagu tegelt ka? Kuhu ta sind lõi?"

"Vastu põski või midagi," ja silitasin nägu, "jõhkralt valus oli."

"Ma arvan, et see et ta sind lõi tegi rohkem haiget..." pomises Ashley vaikselt.

Tõmbasin ninaga. "Jah."

*

Peale kolme päeva Ashley juures elamist, tuli minu üllatuseks ema mulle järgi. Isa oli korduvalt mulle helistanud ning isegi Ashley isaga rääkinud. Olin kohutavalt tänulik, et Ashely vanemad nii mõistvad olid.

Ema rääkis, et ta oli isalt välja pinninud kogu loo. Ta pidi mind pikalt veenma, et ma koju tagasi läheks. Ta lubas ise kõik kinni taguda ning lootis lihtsalt eluga edasi minna. Ega mul väga suurt midagi üle ei jäänud... Isaga päriselt ära leppimine osutus aga mul väga raskeks. Meie suhted polnud enam endised, kusjuures, ma sain emaga hoopis paremini läbi. Paps veetis rohkem aega tööl või siis jõi sõpradega. Mulle ta igatahes otsa enam ei julgenud vaadata. Sitt mees.

*

„Kuule, kus oled?"

„Kodus. Mis siis?"

„Sherry, sa pead kohe siia tulema!"

„Miks? Mis toimub?" ei mõistnud ma.

„Tee kähku!"

„Kuhu kurat ma tulema pean?" tõstsin häält.

„Rajale ikka! Tule nii ruttu kui saad!" karjus Ashley telefoni.

„Jajah," ja katkestasin kõne.

Vahetasin kiirelt kodused riided tavapäraste riiete vastu ning jooksin autosse. Oli õhtune aeg ning linn juba tühjem, niiet jõudsin linnast välja üsna kiirelt. Keset lagendikku oli rahvamass ja tümm oli kaugele kuulda. Jätsin auto seisma ning püüdsin Ashleyd või Tomi leida.

„Lõpuks!" Ashley võttis seljatagant mu õlgadest kinni ja keeras mind enda poole.

„Mis siin toimub?" karjusin, sest muusika oli tõesti vali.

„Carli mäletad? No ikka mäletad. Ta tuli oma võitu tähistama. Alguses läks ta kellegiga kaklema kuid siis nad rahunesid maha. Ja Carl avas oma pagasiniku ning see oli jooke täis. Ta tähistab oma viimast võitu. Sa oleks pidanud juba varem tulema."

„Kust ma pidin teadma, et siin mingi pidu on!" olin pisult pahane.

„Tom ei öelnud midagi? Ah õigus! Teda ju pole siin."

„Hea sõber oled ikka!"

„Tule, ma teen sulle joogi välja!"

„Need siin ju tasuta kõigile?"

„Vahet pole!" naeris ta.

Carl oli kutt, kes siin kunagi võistlusi korraldama hakkas. Paar aastat tagasi kolis ta suurlinna ning on ikka väga tuntud nimi. Ta oli oma auto juures ning pidasin õigeks ise teda õnnitleda. Ta küsis mu papsi kohta ning rääkisime veel mõnel teemal. Toetasin end kapotile istuma ning hakkasin teistega juttu ajama. Aeg lendas kiirelt ning ma ei tea, kui palju ma jõin.

Naersime Ashleyga mingi nalja üle. Joogid olid juba korralikult mõjuma hakanud. Võtsin uue pudeli vastu ning hakkasin veel rohkem itsitama.

„Mida sa naerad siin?"

„Tead, mis on naljakas?"

„See anektoot joodikute kohta," naeris tüdruk.

„Kas keegi homme kooli ka läheb?"