Hõbekabja Tall

Hüpe

Ta oli suurt kasvu, peaaegu, et lumivalge. Ta samm oli väga pehme, Sarah ei tundnud mingeid raputusi, kui see hobu astus. Ta hoidis ennast kergelt rullis, Sarah peaaegu et ei pidanudki talle selleks märku andma. Ta kõrvad olid alati ratsaniku poole suunatud ja ta reageeris hetkega märguannetele. Sarah esialgu kartis, aga veendudes kui rahulik see täkk oli, muutus temagi rahulikuks.

"Väga tublid!" hüüdis Fred kõigile. "tehke nüüd hetkeks sammu, enne kui hüppama hakkate."

Sarah tegi vägagi korraliku ülemineku sammu. Ta isegi oli  üllatunud kui hästi see välja tuli ja ta patsutas Morana valget kaela. Maestoso Morana. See nimi oli sama uhke kui hobune ise, väga majesteetlik.

Sarah'le hakkas juba see tall täitsa meeldima. Talli astudes tutvustasid teised tüdrukud ennast sõbralikult ja aitasid tal lahkesti Morana valmis panna. Sarah vaatas platsil ringi. Neid oli trennis vaid kolm: tema, Kate ja üks tüdruk, kes teda oli eelnevalt aidanud, Eva-Beth, lühidalt Beth. Tal olid ilusad pikad lokkis ja kuldsed juuksed, mis olid lahtises hobusesabas. Ta kandis Rohelist jakki ja tumepruune Brogini ratsasaapaid. Sarah isegi kadestas ta välimust, ta on alati tahtnud endale kuldse läikega juukseid. Bethil oli oma hobune, hallika lakaga valge mära Merveille D' Eole, hellitusnimega Mervi. Nii Mervi kui Morana olevat isa poolt Lipitsaani hobused. Olgugi, et Mervi oli jässakam, märkas Sarah, et talle ei valmistanud mingit probleemi sama pehmelt liikuda ja ratsaniku käe all tantsiskleda nagu seda tegi Morana.

Kate sõitis väikese musta värvi poni seljas, kelle keha katsid imetillukesed valged täpid. See ilmselt ongi Vilton, mõtles Sarah. Kate ei olnud nii hea ratsutaja, kuid seljas ta püsis ja suutis kenasti ponihakatisega kaasa minna. Fred veel õpetas talle painutamise põhitõdesid. Vilton paistis olevat üsnagi pingevaba suksu, kes vahetevahel tavatses tagant üles lüüa, kui Kate teda laiskust ületama sundis. Klassikaline poni, muigas Sarah omaette.

Kate oli aidanud Sarah'l Moranale pinded peale panna ja seda tehes rääkis ta nii mõndagi endast. Kate'i suurimaks kireks on rakendisport ja tal on väike Shetlandi poni nimega Mabella, kellega nad kahekesi on paljudel võistlustel käinud ja neil läheb üsnagi edukalt. Kate harva ratsutab, kuid viimasel ajal pühendub sellele rohkem, kuna ta soovib proovida koolisõitu ka sadulas. Kui Sarah küsis temalt hüppamise kohta, väristas Kate õlgu ja sõnas, et see on tema jaoks liiga hirmus. Sarah'le jättis Kate väga rõõmsameelse inimese mulje, temaga kohe tahaks koos olla.

"Ma panin teile nüüd ühe risti püsti, "hüüdis Fred. "tulge ja hüpake seda vasakust jalast."

Sarah virgus selle hüüde peale ja korjas ratsmed kätte. Morana samm muutus kohe erksamaks. Sarah vaatas tema valget lakka, mis sammude taktis kergelt üles ja alla hüples. Väike adrenaliini jutt käis temast läbi, ta ei olnud kunagi ühegi teise hobusega hüpanud peale Pascali, proua Gary hobuse. Ta hingas sisse ja välja ning otsustas teha just nii, nagu proua Gary teda õpetanud oli.

"Ma loodan, et sa mind alt ei vea." sosistas Sarah. Ta painutas Morana pea kergelt sissepoole ja andis säärtega märku galoppi tõusmiseks. Ta juba kaugelt vaatas sinise-valge triibulist risti, mis seisis üsna treeningväljaku ääres. Viimasel pöördel takistusele peale, tundis Sarah, kuidas Morana nii kergelt allub, nagu loeks ta mõtteid, see pööre oli väga kena ja sujuv. Veel viimased kaks fuleed ja Sarah kerkis poolistakusse. Valge lakk tema käte all tõusis järsku väga kõrgele, kuid Sarah suutis ennast püsti hoida ja andis veel eest järgi. Kui ta lõpuks maandus, ei saanudki ta esialgu aru mis juhtunud oli, kuid nähes teiste üllatunud nägusid, mõtles ta, et kas tõesti tuli see hüpe nii õudsasti välja.

"Suurepärane, Sarah!" ütles Fred säraval ilmel. Ka temagi paistis kergelt üllatunud olevat. "Morana tegi väga kõrge hüppe ja sa jäid talle selga."

Sarah ei saanud aru, miks ta poleks pidanud selga jääma? Mis sest, et hüpe väga suure varuga tuli.

Fred ilmselt märkas Sarah' küsimuslikku ilmet ja sõnas: "Maestoso Morana on meil tuntud kui vaga vesi, sügav põhi. Ta on väga hea ratsastuses ja takistusele peale minnes, kuid kui ta hüppab, tulevad need suured kaared väga ootamatult ja paljud on lõpetanud liiva sees. Sa olid väga tubli, sul oleks nagu kõik olnud tehniliselt läbi mõeldud, just nagu tunneksid seda hobust juba aastaid."

Sarah veits punastas, nähes teiste imetlevaid pilke enda peal. Häbelikkus oli taaskord temas ülevõimust võtmas, kuid ta suutis siiski ühe väikese 'aitäh' Fredile vastuseks piiksatada.