Hõbekabja Tall

Sõida natuke Moranaga!

Morana oli suurepärane ratsastuse hobune. Ta sammud olid nii pehmed ja kõrged, ta kuulas iga väiksematki märguannet, jäägitult oli tema tähelepanu ratsanikul. Sarah tundis ennast nii hästi tema turjal kaasa liueldes.

Marie ei pidanud palju teda parandama. Vahest ainult unustas Sarah pöidlaid püsti hoida ja teinekord läks Morana liiga rulli. Keegi pole ometi täiuslik, alati on midagi, mille kallal töötada.

Canberra paistis olema veidi ulakam hobune. Ta tahtis kogu aeg vaadata, mida teised hobused kõrval karjamaal teevad, tähelepanu oli tal sama palju kui kuldkalal. Sarah pidevalt kuulis, kuidas Emily teda noomis. Ta ei olnud kunagi kuri, see oli rohkem nagu sõbralik läbirääkimine. Ratsmesse jooksmisega nägi Emily kõige rohkem vaeva, hobune tahtis pidevalt ringi vahtida. Treenerina teadis Marie Canberraga sõitmise trikke ja nippe, tunni lõpuks suutsid nad juba sõita terve ringi nii, et hobune kordagi ei vehkinud!

Canberra polnud ainuke palomino värvi hobune platsil. Nora ratsu Desdemona oli ehk rohkem rebasekarva aga temalgi oli võluv valge lakk ja lauk ninal. Jalamärgiseid tal polnud. Nora ei paistnud veel olevat kõige vilunum ratsanik, käed ei kippunud paigal püsima. Siiski paistis Desdemona olevat väga hea õpetaja, kuna ta andestas kõik tema vead. Lisaks oli Sarah arust see nii naljakas, kuidas Nora sõidab kulm kortsus. Ilmselt keskendub täielikult. Entusiasm on õppimisel vajalik asi!

Caroli all olev Orion oli pisikest kasvu halli värvi hobune, kuid see-eest oli tal kuhjaga iseloomu! Ta pidevalt vehkis ja võitles ratsanikuga ja oli näha, et Carol nägi temaga vaeva. Tüdruk tahtis isegi vahepeal alla anda, kuid pärast pikemat jutuajamist Mariega, mida Sarah pealt ei kuulanud, jätkas ta uues vaimus. Tunni lõpuks väsis energiat täis olev hobuke ka tasapisi ära ja nii läks ka nende koostöö aina paremaks. Nora, kes pidevalt tahtis Sarah'ga sõbrustada, rääkis, et Caroli enda hobune Toreida (hüüdnimega Tooria) jäi just tiinuspuhkusele ja niikaua kuni sünnib varss, peab too kellegi teisega sõitma. See oli Carolil esimene trenn Orioniga, eks näis kui hästi neil hakkab minema.

Nora oli isegi vahepeal tüütu ja mõttes ajas Sarah teda pidevalt eemale. Kuid ta ei öelnud mitte midagi, niigi raske sõpru leida, ei taha nüüd viimast eemale veel peletada. Nora siiski halba ju ei tahtnud, lihtsalt soovis sõbrustada selle "imelise tüdrukuga, kes Moranaga nii täiuslikult sõidab."

Trenn lõppes. Sarah jälgis, kuidas ükshaaval kõik ratsanikud ja Marie platsilt lahkusid. Orioni saba oli just talli kadunud, kui Sarah hüppas ette lahkuda kavatsevale Emilyle.

"Kuule!" ütles ta hoogsalt. "Sõida natuke Moranaga! Ta on nii hea hobune, sa pead teda proovima!"

Emily näis natuke üllatunud olevat Sarah sellise ettepaneku peale, kuid vastas naeratades: "Ma näen jah, et ta on väga hea hobune, kuid arvan, et sõidan temaga siis, kui kunagi treener ta mulle andma peaks. Pealegi, vist ei tohiks sõita siin üksi niimoodi."

Sarah turtsatas. "Mis sa ajad!" ütles ta naerdes ja käega vehkides. "Kindlasti võime sõita, me ju edasijõudnud, oskame hobustega üksi sõita küll! Proua Gary juures ju enamasti ratsutasime üksi!"

"Jah, aga see siin pole proua Gary..." Emily ei jõudnud oma lauset lõpetada, kui Sarah juba oli Morana ratsmed talle pihku visanud.

"Ära põe!" ütles ta. "Istu selga ja tee paar tiiru. Ma hoian niikaua Canberrat."

Emily vaatas hetke kahtleval pilgul Sarah'le otsa. "No kui sa seda soovid..." ütles ta seejärel naeratades ja hakkas Moranale selga ronima. "Tegelikult ma tahaks teda tõesti proovida."

Sarah tundis kuidas õnnetunne tema sees võimust võttis. Silme ees nägi ta juba õnnelikku Emilyt koos Moranaga unikaalset sidet loomas ja võistlusi võitmas.

Emily tegi ringikese sammu ja seejärel sundis Morana traavi tegema. Ta tegi igasugu harjutusi: poolpeatusi, pikendusi, painutamist. Galopis võttis ta suksu sammu hästi kokku ja tegi viis pluss peatusi. Hobune tegi kõike paremini, kui vajagi. Kuid miski paistis siiski olema valesti. Koostöö nagu toimis, aga Sarah ei märganud, et Emily oleks seda väga nautinud või isegi naeratanud...

"Mis siin toimub?"

Mõlemad õed pöörasid pea järsult talli ukse poole. Seal seisis, käed puusas, Marie ja ta ei olnud just õnneliku näoga...