California

6

„Ole normaalne, me ei lähe sinna," kissitas Tessa kurjalt mulle silmi.

Ajasin pea kuklasse ja ohkasin valjult. „Sina ei pea tulema. Mina, Violet ja Elena läheme,"

„Ära ole naiivne, Clara. Sa tead, kes Tyler on," laiutas neiu pahaselt kätega.

Ma tahan saada temaga tuttavaks, mitte uskuda teisi.

Võtsin voodilt oma koti ja viskasin selle üle õla. „Ma lähen,"

Tessa haaras mu käest ja raputas pead. „Kas ma pean sulle sõnaraamatu tooma, et sa sealt saaksid otsida naistekasutaja tähendust?"

Kelleks ta ennast peab? Ta ei ole keegi, kes saaks mulle mu soove keelata.

„Sa ei ole mu ema," tähendasin vihaselt ja tõmbasin oma käe ta haardest.

„Hästi, ma ei ole su ema. Nüüd ma tean, et sinust ei ole mõtet hoolida, sa ei vaja seda," pressis tüdruk läbi hammaste. Ta marssis mu toast minema ja lahkus.

Hästi. Tubli töö! Sa ikka oskad minna tülli oma esimeste siin olevate sõpradega.

Võtsin veidi hinge ja läksin elutuppa. Ema vaatas telerit ja isa veetis aega parajasti sülearvutis.

„Hei, ma lähen väiksele istumisele. Ma tulen ööseks koju," laususin. Muidugi ma teadsin, et nad ei luba.

„Tead," alustas ema. „see oleks hea mõte. Me just isaga arutasime, et sa peaksid rohkem ennast siia sisse elama. Aga vaata, et me seda otsust ei kahetse,"

On see uni? Näpistus-kontroll. Ai! See pole uni. Ma ei suuda uskuda, et nad lubasid mind just välja. Watfordis ei tohtinud ma isegi peale kümmet poodi minna. Ja see siin on California.

„Muidugi tee ei pea seda kahetsema," raputasin õnnelikult pead.

Isa muigas korraks, kuid ta suu puutus koheselt tagasi kriipsuks. „Ja alkohol, Clara. Proovi jääda normaalse koguse juurde," ohkas ta nagu see tuleks raskelt. „sa oled varsti kaheksateist ja me ei saa sind igavesti lukutaga hoida,"

See on kindlasti mingi nipikas.

„Mine nüüd, sa ei taha ometi oma esimest pidu maha magada," noomis ema ja viipas peaga uksele.

Kas ma olen taevas? Hallo, inglid ? Olgu, see on raudselt uni.

Kõndisin ukse juurde ning avasin selle. „Te ei pea seda kahetsema," hõikasin veel enne lahkumist. Kuulsin mõlema vastuhõikeid, millest ma kahjuks või õnneks aru ei saanud.

Istumine? Muusikat on üle terve osariigi kuulda ja inimesi on tulnud siia vähemalt sadu.

Lisades, see koht näeb välja nagu mõne kuulsuse häärber. Selle kuti pere peab ikka rikas olema. Eemal paistis rand, mille juures ulpis jaht. Okei, ma võtan sõnad tagasi. Selle kuti pere peab ikka haigelt rikas olema, et sellist jahti omada.

„Hei," tervitasid mind Violet ja Elena.

„Oh hei," naeratasin neid nähes. „ärge küsige, kus Tessa on, ma läksin temaga tülli," hammustasin põske.

„Ta helistas jah," noogutas Violet.

„Aga ära muretse, me oleme sinuga," lausus Elena. „hei, seal on James. Ma läen luurele," näitas ta näpuga poisile.

„Jeesus Kristus, hea et Clara su margi maha tegemise loost ei ole kuulnud, ta hoiaks sind kümne küünega kinni, et sa seda uuesti ei teeks," ohkas Violet ja tõmbas kätega üle näo.

Kergitasin kulmu. „Oota, sa mõtled seda söökla asja?"

„Okei, räägi välja, kes seda sulle rääkis," ajas Elena pea püsti ja asetas käed puusa.

Pigistasin silmad kinni. „Ta vend?"

„Oi kurat, Tyler," ajas Elena käed rusikasse.

„Hästi, tüdrukud. Lähme sisse?" tõi meid Violet jälle asja juurde tagasi.

Noogutasime mõlemad ja surusime läbi rahvamassi ennast majja.