California

8

„Ta oli veel parem kui ma arvasin," ohkas Elena, kui meie väike tüdrukute seltskond oli koos köögis. Kell oli palju, kuid pidu oli ikka veel täies hoos, mis sest et mõni mees juba püsti ei püsinud ja igasse võimalikku kohta maomahlu välja oksendas.

Krimpsutasin oma nina sellepeale. „Mul läheb süda pahaks,"

„Sa pole joonudki ju või jäid sa tõesti limonaadist purju?" naljatas Tessa ning rüüpas oma siidrit, ise tuikudes.

„Kindlasti," muigasin. „ma lähen korra hingan värsket õhku, see oksehais on meeletu,"

Violet ühines minuga, teised läksid aga pidu nautima.

Istusime välibasseini juurde. „Mis sa arvad, mis kell me minekut teeme?" muigasin Violeti poole.

„Raske küsimus, Elena ja Tessa on kõvad peoloomad," naeris ta. „endast ma ei hakka rääkimagi muidugi,"

Naersin. „Ma arvasin, et Tessa ei tule,"

Neiu kehitas õlgu. „Tessa on leplik, kui asi puudutab tema head sõbrannat. Sa oled Tessale tõesti kalliks saanud selle väikse ajaga,". Naeratus ilmus mu näole.

Meie väikse jutuajamise katkestas kutt, kes ootamatult basseini hüppas. Kõik basseini ääres viibunud inimesed said märjaks, kaasaarvatud meie, Violetiga.

„Kas sa teed nalja?" kissitas Violet tundmatu poisi poole oma erkrohelisi silmi.

Basseinis olev kutt vaid irvitas talle vastu ning muigas magusalt. „Kas keegi on juba sulle öelnud, kui põletavalt kuum sa välja näed?" tegi poiss neiule silma.

Violet kogus ennast, näost õhetades, kuid püüdes seda oma heledate juustega varjata. „See-see ei muuda asja," püüdis ta tõsine näha.

„Muudab. Aita mind, palun," vaatas ta tüdrukut, käsi basseinist väljas.

Violet ohkas ning ulatas käe. „Hea küll, aga ma vihkan sind,"

Neiu ulatas käe võõrale ning sekund hiljem kahetses seda. Silmapilk oli ta vees, näol kuri pilk.

„Sa elajas oled surmalaps," kriiskas ta üle õue, saades sellega paar itsitavat pilku.

Kutt muigas jälle oma ülbet muiet. „Ma ei usu,"

Naersin hingest vaatepildi üle ning sain ühe pahakskiitva pilgu Violetilt. Viskasin veel viimase pilgu nääklevale paarile ning lahkusin terassilt, kust edasi suundusin otsima vannituba, et endale natuke külma vett näkku visata. Väike turgutus kulus mulle marjaks ära, kuid ma ei tahtnud ka alkoholi.

Läksin sama teed pidi üles, kust ennem olin koos Tyleriga läinud. Tunnistasin, et ma ei teadnud seda maja üldse, kuid järele mõeldes on see vägagi loogiline- ma olin siiski esimest korda siin.

Peale pikka otsimist jõudsin Tyleri ukse taha. Uks oli kinni, kuid mitte enam kauaks. Ohkasin kergendunult, kui nägin et tuba oli tühi ning ühtki teismelispaari toas ei amelenud. Minu õnneks oli Tyleril oma vannituba, mille ma peale nägemist kohe ka hõivasin.

Külm vesi oli parim asi, kuid minu väsimust see ära ei võtnud, silmad ei kuulanud sõna ning aina vajusid kinni. Mõte liikus aina Tyleri pehme voodile, mis mu ees seisis.

„Hea küll," pööritasin silmi omaette ning heitsin Tyleri voodisse pikali. Ma loodan, et keegi lihtsalt ei avasta mind ja ei pasteeri nagu mõnel kombeks, pidu oli allkorrusel veel täies hoos. Uni tuli koheselt, mis oli magusam kui muidu.

Tundsin vibreerimist oma näovastas. Ma olin jälle telefon kaisus magama jäänud. Võtsin automaatselt helistajat vaatamata kõne vastu.

„Kus kuradi kohas sa oled? Kui sa praegu, mingi kutiga oled siis ma vannun-" oli neiu pahane hääl teisel pool toru. Midugi oli see Tessa, kes siis veel.

„Rahu, ma magasin," katkestasin Tessa pahakskiitva lause.

Tessa naeris. „Naljatilk, su esimene pidu ja sina magad. Pidu on läbi, nii et räägi välja, kus sa magad?"

Vaatasin ringi. Olin ikka veel Tyleri toas. Katsusin ka oma nägu, just in case, et olla kindel. Õnneks polnud see pasteeritud. „Tyleri toas,"

„Tule siis palun alla, me ootame sind," katkestas ta kõne. Ajasin endale jalad alla ning vaatasin kella. Telefonikell näitas natuke üle viie.

„Hei," tervitasin oma väikest punti, kui elutuppa jõudsin.

Muigasin nähes Elenat Jamesi läheduses. Violet oli täielikult ära kuivanud, pärast basseini intsidenti. Tessal aga tundus väga halb olevat. Alkohol oli oma töö teinud ning nüüd oli aeg pohmaka jaoks.

„Palun hakkame kohe minema või ma oksendan kogu oma sisikonna siia vaibale," näitas ta sõrmega beežile vaibale, mis oli arvatavasti liiga kallis, et rikkuda.

Raputasin pead. „Nii ei saa, hakkame minema," võtsin neiust kinni ning aitasin ta koridori.

„Ma võin samahästi teid autoga ära visata ju," ilmus Tyler justkui ei kusagilt, vähemalt mina teda enne ei märganud.

Olin selle ideega nõus, kui ma polnud kas ka Tessa on sama leppiv kui mina.

„Tessa?" tõstsin oma kulmu tüdruku poole. Ta kissitas mulle oma silmi, hakates juba eitama, kuid saades oma olekust aru muutis ta oma meelt.

„Hea küll, hea küll," ohkas ta sügavalt. „ainult see kord,"

Naeratasin talle ning vaatasin Tyleri poole, kes mulle põgusalt ühe naeratuse andis.

Aitasin tüdruku autosse, pikali asendisse. Seejärel sättisin ka ennast istuma, esiistmele Tyler kõrvale.

„Kui sul hakkab väga halb ütle, ma peatan auto," pani Tyler auto käima ning sõitis maja eest välja.

Tessa noogutas tagaistmel sulgedes oma silmad. Vaatasin aknast välja, süda tuksumas tasase muusika rütmis.

„Anna andeks, kui su voodi natuke sassis on, ma magasin seal veidike aega,"

Tyler turtsatas naerda. „Nalja teed? See pole asi, mille peale ma peaks pahane olema," pilgutas ta mulle silma. Vaatasin kõrvale, et oma õhetavat nägu varjata.

„Tyler, ära sa siin pilguta midagi, ma kuulen ja näen siin kõike," tegi Tessa tagant pahaks paneva kommentaari.

„Vabandust," pööritas ta silmi, vaadates ta nüüd ainult teed. Ma ei tea miks, aga ma olin natuke pahane, et Tessa talle seda ütles.