Two Broken Souls

Two Broken Souls 3

  Poiss läks valis ühe filmi ja näitas seda tüdrukule. Tüdrukule üllatusena ei tulnud filmi nimi talle tuttav ette, isegi kui ta oli väga palju filme vaadanud. Ja palju all ma mõtlen, ta armastas filme. Vahepeal Zyron süvendub filmidesse palju, et unustab isegi omaenda nime. Jagger läks võttis popcorni ja pani plaadi pleierisse sisse ning istus diivanile. Oma mõtetest välja tulles suutis tüdruk ainult noogutada ja "Mm.." välja saada. Ta läks istus ka diivanile mis oli pehme ja mõnusast tumepunasest riidest. Jättes poisi ja enda vahele piisavalt suure kauguse, pani tüdruk endale käed rahulikult sülle ning viis pilgu telekale. Umbes juba 15 minutit, kui film oli käinud, kumbki ei rääkinud ega öelnud sõna. Jagger vahetevahel sõi popkorni ja Zyron näppis oma kampsuni käist. Natukese aja pärast nihutas poiss end diivanil ja asetas käe seljatoele, hoides näol 'poker face' ilmet. Lõpuks libistades käe ümber tüdruku õla. Zy selle peale kergitas kulmu ja pööras pea poisi poole ning lausus irooniliselt "Võib-olla lähme kohe voodisse ja teeme lapse?"
Poiss pööras pea tüdruku poole ning vastas irvitades "Väga hea, mul saidki just kummid otsa" 
Kuna tüdrukule ei meeldinud see, siis ta pööritas silmi ja tõusis püsti. "Lõbu on läbi.. Ma lahkun" seades sammud ukse poole ja väristas samal ajal õlgu.
Jagger tegi suured silmad ja oli üsna üllatunud kahes asjas. Et tüdruk nalja tõsiselt võttis ja et ta ei ütles. "See oli anult nali, ega ma tõsiselt ei mõelnud"
"Wow," Zy pööras end ümber mühatades "kuuled ka mida sa suust välja ajad? Sul pole võimalust ennast välja valetada nüüd. Aga võid ju kedagi teist minna keppima, näiteks oma õde kui nii suur vajadus on" jõudes ukse juurde, ta avas selle.
"Kuule kelleks sa mind pead... Mul siiski on mõistus peas" tundis poiss ennast solvatuna.
Tüdruk kergitas kulmu "Ma näen, et su mõistus on püksis aga noh" kehitas õlgu "Arva mida tahad." Ta astus koridori, kuid kiikas veel korraks tagasi " Ahjaa... ja kui sa Tahad mind voodisse saada siis peaksid mind enne tundma õppima"
Poiss laiutas käsi "erffffqemioöv...Mis asja, ma pole...ahh tead vahet pole, ma ei hakka sinuga vaidlema"
"Lõbusat päeva sulle"
Tüdruk naases oma tuppa, jättes poisi diivanile mossitama ja pahuralt popkorni sööma. Tahest tahtmata ta ohkas ja mõtles, et äkki ta oli liiga karm temaga. Kuid ta oli kohanud selliseid poisse varem. Ja kui nendesse kiinduda, saab ise haiget, sest tavaliselt nad ei hooli kellegist teisest kui endast. Raputades pead ja üritades teda lihtsalt peast välja saades, kõndis ta enda voodi poole ja lamas sellele. 

Samal ajal avastas Jagger, et tüdruk oli oma kotti sinna jätnud. Ta mõtles, et kui tüdruk enda kotti nii väga tagasi tahab, siis las tuleb ise sellele järgi. Aeg venis ja Jagger piilus aina rohkem tema koti poole. See lihtsalt nagu kutsus teda enda poole, sest tal oli tekkinud huvi tüdruku vastu. Pärast pikka põrnitsemist, võttis poiss selle endale sülle ja vaatas sinna sisse. Asjade seast jäi kõige rohkem märkmiku moodi raamat. See oli musta värvi nahast kaantega ning seda sai lahti teha väikse pandlaga. Ta avas selle ja sai üsna kohe aru, et tegemist on päevikuga ning mõtles endamisi kas ta peaks ja tohiks seda lugeda, kuid huvi sai temast võimu ning ta lasi oma silmadel üle tüdruku käekirja libiseda."Me kolisime jälle. Kuid seekord ühte nii öelda võimukamasse linna. City of angels või siis unistuste linn, no ühesõnaga Los Angeles. Öeldakse, et siin saavad kõik sinu unistused teoks, niiet huvitav kas ma ka siin enda unistuse leian? Nagu mul oleks üldse mingit suurt unistust, praegu kõige suurem on vanemate juurest eemale saada. Mõni võib mind vihata, sest jah tavaliselt inimesed tahavad vanemate juurest ära, sest nad on kas vägivaldsed, joovad palju, vaesed, ei mõista, ei luba eriti midagi teha. Aga mul on just vastupidi. Loomulikult on ka minu või noh minu ema majas reegleid mida tuleb järgida, aga kui minu asemel oleks ükskõik kes, siis ta elaks nagu seitsmendas taevas. Meil on põhimõtteliselt kõik olemas, võib-olla isegi liiga palju, aga ma ei eputa sellega, ausalt öeldes ma ei taha seda. Ma pole elu sees armastanud mingit uhkust, mulle meeldib lihtsalt tavaline vaikne elu. Ja kui sa ei võitle igapäev selle üle, et endale süüa osta, siis mõtet on üldse elus olla? Kas meil on eesmärk koguda kokku maailma rahad ja elada oma rikkuse hunniku otsas? Vot need on küsimused, millele ma vastust ei leia. Ja sellepärast tahangi vanematest eemale. Pealegi vahepeal on tunne nagu mind ei pandagi tähele. Ma ei tunne mingisugust ühendust oma emaga. Pigem rohkem isaga, aga sellest ei piisa. Ma tahan kuhugile minna, kuhu ma tunnen ennast kuuluvana, kus ma olen kodus... Kuid jah, sellist kohta on raske leida ja ma hakkan otsima endale ühikat, sest koolis on kõik samamoodi, lihtsalt võib-olla sada protsenti hullem"

______
Tundus et selles osas sai Jagger palju heiti? Huvitav mis järgmises juhtub, kui tüdruk avastab oma koti puudumist x)