Two Broken Souls

Two Broken Souls 7

  Teisel pool mõttelõnga arvas Zyron tegelikult, et ta näeb und ja ta suudlejaks oli hoopiski keegi muu. Varsti kui talle kohale jõudis, et see kõik on liiga reaalne, avas ta oma silmad ning nägi Jaggeri kinniseid silmi oma vastas. Ta reageeris koheselt ning lükkas poisi kaelast eemale, kus ta käsi just oli. Tüdruk tõmbas endalt kõrvaklapid ja vaatas ehmunud näoga poissi, suutes mitte midagi suust välja saada.
Poiss tema vastas oli rõõmsalt naeratava näoga, ning ei suutnud uskuda mis just hetk tagasi toimus. Ta pigistas silmad korraks kinni ja tegi need uuesti lahti, et kindlustada endale, et see kõik juhtus päriselt ja polnud uni. Jagger irvitas omaette.
Zyroni nägu muutus üllatunust pahuraks.
"Rõve, ma arvasin, et ma nägin und ja suudlen Shannoniga," väristas tüdruk seda öeldes õlgu "Kuid see olid lihtsalt sina."
Jagger ei tahtnud isegi välja teha neid salvavaid sõnu, vaid kergitas kulmu ja vaatas tüdrukut, küsides "Kes on Shannon?"
"Shannon Leto, every girl's wet dream." pööritas tüdruk silmi ja vaatas poissi.
"Hah! Ta on ju mingi 40, edu sellega," irvitas Jagger "Aga suudlus oli ju hea." Ta toetas ennast küljega vastu pingi seljatuge.
Tüdruk ei hakanud talle isegi vastama. Ainult ohkas ja tõusis püsti, valmis lahkuma. Poiss haaras ta randmest õrnalt kinni, nii et ta peatas tüdrukut.
"Miks sa mind nii väga vihkad? Tähendab miks sa mind vihkama hakkasid?" küsis poiss, otsides tüdruku silmi.
Zyron pööras end ümber ja oli kahe vahel. Kas öelda talle tõtt, nii et poiss ta rahule jätaks või minna kõige sellega kaasa. Ta valis esimese variandi.
"Sellepärast." ütles tüdruk, viidates kõigele temale.
"Seleta palun täpsemalt." palus poiss endiselt tüdruku käest kinni hoides ja nüüd tema silmadesse vaadates.
Tüdruk pööritas silmi ja vastas: "Sa oled meeshoor, sind ei huvita mitte miski ega keegi, sa oled jo.bu ja ära hellitatud. Sa oled harjunud saama seda kõike mida tahad ja ma ei ole nii loll, et järgneks su üritustele. Ning sa võiksid mind juba rahule jätta, sest mina sinuga seksida ei kavatse"
Poiss ohkas. "Okei... Ma jätan su nüüd igavesti rahule, sa ei pea enam kartma ega midagi... Muud sellist." ütles ta, vaadates veel viimast korda tüdrukule silma. Pärast seda ümber pöörates ja käed taskusse libistades ning eemale kõndides.
Zyron tahtis nagu korraks poissi tagasi kutsuda aga mõtles, et ikka ilma temata on parem ja saabki tast lahti, nagu ta tahtis. Tüdruk ohkas veidi kergelt ning naases oma tuppa. Kui ta sel öösel üritas magama jääda, avastas ta, et ei saa poissi oma peast enam välja. Tükk aega ta maadles oma mõtetega kuni lõpuks äratuskell helises, teatades tüdrukule, et ta oli kõik 9 tundi ainult poisi peale mõelnud ja polnud silma täitki und saanud. Une puudusest hoolimatta tõusis tüdruk üles ja pani ennast valmis. Ta tundis end kui zombie'na.
Koolis kappide juures ta märkas poissi, kuid ei öelnud midagi ja ka poiss ei öelnud midagi. Tüdruk mõtles, et kuidas keegi saab nii kergelt maha matta oma eilsed üritused või huvi. Poiss nagu ei tundnudki teda enam, ja jällegi tundis Zyron ennast välja jäetuna, üksikuna... Friigina.