Two Broken Souls

Two Broken Souls 31 - Where the streets have no name

„See kevadfestival?" muigas tüdruk „Ma käisin kodukandis ühel sellisel iga aasta."
„No väga hea, siis lähme koos." Ta jõi veel oma mahla.
„Okei." Ta muigas ja tõusis püsti, läks poisi juurde ning tegi talle põsemusi. „Helista kui midagi on siis."
„Okei," ka poiss tõusis ning läks istus oma sõprade juurde.
Zyron kõndis sööklast välja.



Jagger istus oma sõpradega pargis muru peal. Ja puht juhuslikult oli ka Zyron samas pargis. Ta istus ühe poisiga pargipingil ja nad vestlesid omavahel.
Üks Jaggeri sõpradest märkas tüdrukut ja küsis „Kuule Jagg... See sinu kraam pole või?"
„Mis kraam?" vastas küsitu ja vaatas selja taha korra „Ta on mu tüdruk mitte kraam." Ta vaatas tüdinud pilguga oma sõpra.
„Aga mis teise tüübiga ta seal on?"
Selle peale vaatas Jagger uuesti ja nägi kuidas Zyron ühe oma käe võõra poisi õlale pani, seda patsutades. Tüdruk rääkis talle midagi ja naeratas ning pärast seda tegid nad kalli, mis tundus Jaggerile kõige pikem kalli üldse. Võõras võttis neiu juuksesalgu sõrmede vahele ja keerutas seda, midagi Zyronile öeldes.
„Uuuuh... Miski ei klapi siin," kommenteeris teine Jaggeri semu.
„Olge vait," ütles Jagger pahuralt ja kortsutas kulme.
„Ei ei, lihtsalt sinu tüdruku juuksed on selle peni näppude vahel," ütles jälle esimene.
Jagger surus oma käed rusikasse ja põrnitses neid kahte. Tema peas keerlesid kõige hullemad mõtted, mis võiksid selle seletuseks olla.
Pargipingil istujad tõusid püsti ja hakkasid teed mööda eemale kõndima, samal ajal hoidis Zy oma kätt poisi seljal.
„Mmm..." mõmises üks Jaggeri sõpradest.
„MA ÜTLESIN, ET OLE VAIT!" ütles Jagger kõvasti ja tõusis kärmelt püsti, nendele kiirelt järele kõndides. Kogu tema sõprade kamp vaatas talle järele. „OU!" Ta pani oma käe võõra tüübi õlale ja pööras ta ringi ning vaatas teda ähvardava pilguga. „Mida fu'ck'i sa oma arust teed ahh?"
Zyron ehmatas ja pööras ennast ümber. „Jagger..."
Võõras vaatas segaduses poissi, kuid muigas ja tõstis tervituseks käe.
Tüdruk pani käe Jaggeri õlale lootes, et ta midagi rumalat ei tee.
„Sa ei öelnudki, et sul nii kena poisike on, Ron," lausus võõras ja naeratas enda ees olevale poisile lahkelt.
Jagger kortsutas kulme. „Mis kuradi iba sa ajad, ma näitan sulle, kes siin poisike on!" ütles ta ähvardades ning lükkas poissi „Sina hoia oma käed eemale temast, sa mitte ei hinga ka tema poole! ON ARUSAADAV VÕI?!" Jaggeri nägu oli nüüd karjumisest ja vihast punane ning ta keha oli iga hetkega valmis rünnakuks.
Poiss astus sammu tahapoole. „Hei.. ei pea nüüd nii käituma."
Zyron läks Jaggeri ette ja lükkas teda tugevalt, nii et too pidi paar sammu tagasi astuma. Ta vaatas poisi silmi pahuralt. „Lõpeta! Ta on mu sõber."
„Kena sõber sul," Jagger tegi iroonilist naeru „Mulle ei meeldi, et ta sind niimoodi näpib." Ta vaatas tüüpi ikka väga ähvardava pilguga.
Zyron surus korra huuled kokku ja vaatas Jaggerit nii, nagu hoiaks naeru kinni „Ta küsis mis palsamit ma kasutan," ta pani käe oma kaaslase kaelale.
„Ma ju räägin, et mul juuksed nii katkised ja see maasika lõhnaga palsam ei aita," ütles võõras natuke naiselikult.
Zyron vaatas oma sõpra ja siis Jaggerit, tema nägu uurides ning mõeldes, kas ta mõikab.
Jagger pilgutas silmi ja tegi nägu, nagu lööks varba ära. Ta pööras aeglaselt häbist selja, kui talle lõpuks kohale jõudis. „Faaaaaaak..." venitas ta ja tõmbas sõrmedega läbi juuste ning hõõrus kätega oma nägu.
„Ma parem lähen. Pean juuksuri juurde jõudma. Ciao."
Zyron noogutas oma sõbrale ja lehvitas. Ta pööras nüüd pilgu uuesti Jaggerile. Kõndides ta ette, pani tüdruk käed ta õlale ja uuris ta nägu. „Heii..."
„Ou mai gaaad..." ahastas poiss „Otse loomulikult oli ta gei."
Tüdruk naeris õrnalt. „Vabanda...Ma ei tohiks... Naerda.." Kuid sellest hoolimata naeris tüdruk lõbusalt. „Sa ju tead, et ma ei suhtle väga hetero poistega... Sina oled erand." Ta vaatas poissi.
Jagger ohkas ja muhatas ka siis lõpuks muigega. Ta võttis tüdruku juukse salgust kinni. „Mis palsamit sa siis kasutad?" muigas poiss laialt.
Zyron naeris jällegi lõbusalt. „Bed Head Colour Goddess." Ta pani käed ümber poisi kaela ja suudles teda kirglikult, mille peale noormehe sõbrad imestasid.
Jagger pani käed talle ümber piha ja suudles vastu, varsti eemaldudes ning ta silmi vaadates. „Saada talle siis minu poolt vabandused."
Zyron silitas poisi põski pöialdega ja imetles ta silmi ning muigas. „Vähemalt sa ei läinud talle kallale... Ja ära muretse, meestele annab ta kergelt andeks."
Jagger kortsutas korra kulme, sest talle muutus olukord hetkeks ebamugavaks. „...Tore teada," ta mühatas ja seejärel kallistas tüdrukut tugevalt.
Neiu muigas ja kallistas poissi vastu, tundes kuidas aeg nagu korraks peatuks. Ta hingas noormehe lõhna sisse ja tundis end kui kodus, mis soojendas ta sisemust.
„Kui järgmine kord juhtub nii ja see su 'sõber' on hetero, siis ma löön ta mättasse," seda öeldes, tegi Jagger talle laubale musi.
„Mhh..." muigas tüdruk ja vaatas siiralt poisi silmadesse „Ma tean, et need on vaid sõnad... Aga ma ei petaks Sind mitte kunagi."
Poiss naeratas laialt ja tegi talle teise musi laubale. „Ma sind ka mitte."
Zy märkas nüüd poisi sõpru, kes neid võllaratta suuruste silmadega jälgisid, siis Jaggerit ja muigas. „Su sõbrad vist ootavad sind."
Noormees vaatas nende poole. „Tuled ka äkki meiega või on sul tegemist?"
„Kuhu?" ta kergitas kulmu ja muiatas.
„Me lähme praegu pitsat sööma ja pärast Silveri poole."
„Hmm... No ma tegin oma tegemised ära... Ja kui tahad siis võin tulla."
„Tahan küll," poiss võttis ta käest kinni ja kõndis temaga kamba juurde.
Tüdruk muigas ja kõndis temaga kaasa, tema sõpru vaadates.
„No terekest... Sina oledki siis Zyron," lausus helepruuni päine poiss ning ulatas tüdrukule tervituseks käe.
Neiu muigas ja kätles tundmatut. „Olen jah."
„Silver olen," ütles jällegi heleda peaga poiss ja muiatas.
„Aga lähme nüüd sööma," pakkus Jagger ja kõik tõusid püsti ning liikusid pitsakoha poole.

Kui nad sinna jõudsid, valisid nad sobiliku diivanitega kaheksa kohalise laua ning istusid maha.
„Davai, ma teen välja," ütles Silver.
Jagger vaatas tüdrukut ja küsis „Sa sööd kõike onju?"
Küsitu noogutas ja muigas. „Ikka."
„Mis sa juua tahad?" küsis Jagg ja vaatas menüüd.
„Õunamahla," vastas Zy tõstes ühe jala üle oma teise jala, ringi vaadates.
„Ma lähen tellin joogid ära," ütles Jagger ning läks eemale.
„Kaua te siis koos olete olnud?" küsis Silver ning silmitses neiut.
Zyron vaatas poissi ja muiatas viisakusest. „Natuke üle kahe kuu võib-olla... või kolme... Ma ei tea, ei loe neid päevi," ta muhatas selle peale.
Poiss muiatas. „Tead, sa oled teda päris palju muutnud, heas mõttes."
Tüdruk vaatas korra Jaggeri poole ja siis Silverit ning kergitas kulme. „Olen?" Ta mõtles, kas poiss mõtles ringi tõmbamise osas.
„Ta on taltsamaks muutunud," muigas poiss „Ta ei joo enam nii palju, hinded on paremad."
Zyron muigas ning lisas „Ja ei tõmba ringi nii palju."
Silver naeris õrnalt. „Seda ka jah aga põhiliselt on ta hoolivam ja tal on rohkem mõistust."
Kui Silver lausega lõpetas, jõudis Jagger juba tagasi ning istus lauda, pannes sellele õunamahla ja cooleri peale.
Zyron vaatas poisse ja muigas. „Mis pitsa tellime?"
Jagger kehitas õlgu.
„Pepperoni," vastas Silver ning läks kassasse.

Pärast nalju ja suurt kõhutäit, liikusid kõik üheskoos Silveri poole. Zyron silmitses tänavat kus nad hetkel kõndisid ja üritas nii palju kui vähegi suudab meelde jätta, sest kunagi ei tea, millal ümbruskonna tundmine vaja läheb.
Jagger hoidis tüdruku käest kinni ja ütles, samal ajal kui tüdruk valget roosipõõsast uuris „Me ei pea kauaks jääma."
„Mhmh," muiatas tüdruk ning pööras pilgu teisele poole tänavat.
„Võiksime pärast minu poole minna," poiss vaatas teda väikse muigega.
„Su õde pole seal?" nüüd vaatas tüdruk poisi nägu.
Jagger vangutas pead. „Ta on oma pois...khm mehega," ütles ta muiates.
Neiu kortsutas hetkeks kulmu, kuid muigas ning läks tagasi oma vaate jahile.