Minu "Brother" Louis II

16.osa

Viie minuti pärast jõudis me ette tuttav auto. Jee Frank tuli!
M "Tule..."
Lor "Mhm, kohe!"
Me istusime Frangi autosse. Mul oli Shane meelest läinud.
F "Saa tuttavaks! Tema on Shane!"
Eiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii!
M "Te-t-te-re!"
Ei, sul ei tule panikahoogu!
M "FRANK PEATA AUTO!"
F "Miks?"
M "PALUN! JA RUTTU!"
Frank peatas auto vaadates mulle segaduses näoga otsa.
Ma jooksin autost välja ja oksendasin nagu kraan.
Miks peab see tema olema? Kui m teda näen yulevad mul kõik tunded tagasi mällu... Kuidas ma nutsin ja nutsin, 'miks ta pidi mind petma?' Me olime õnnelikus suhtes...
Seal ma siis istun; oksena koos puu all.
Lor "Mis juhtus?"
M "LORRI!"
Lor "MIS ON!?"
M "SE ON ON, SHANE..."
Lor "Ma tean jah..."
M "Ei tea..."
Lor "Oi ei..."
M "Oo jaa..."
Mu seest ei tulnud midagi muud välja peale väheste sõnade ja suurte pisarate...
Lor "Tule autosse. Ta on kindlasti muutunud..."
M "Ei-ei ei huvita..."
Lor "Tule nüüd!"
Ma lonkasin autosse.
F "Ja kuhu sõit?"
M "Gorniwalli tee..."
S "Oot-oot!"
F "Mh?"
S "Kas sa oled Zoella!?"
F "Te tunnete üksteist?"
M "Ei..."
S "Peata auto Frank!
F "Mis metsa peatused siin toimuvad? Ah?"
S "Zoe, tule!"
M "SINA EI KUTSU MIND NII! AINULT NEED INIMESED KES ON MULLE TRUUD JA EI PETA MIND VOT NEMAD VÕIVAD MIND ZOEKS KUTSUDA! SA POLE MULLE TRUU!"
S "See oledki sina!"
M "Olen jah!"
S "Palun vabandust! Tõesti, alustame uuesti..."
M "MA EI TAHA SIND ROHKEM NÄHA!"
Ma läksin autost välja, aga see ei õnnestunud mul kuna Shane tiris mu enda haardesse.
M "Vot sina ei ole see, kes mind tirib SIIS KUI TAHAB!"
'siis kui tahab' karjusin ma eriti kõvasti.
Vihma sajas. See oli mu elu hullim päev...
Lor "Zoe, tule. Me peame koju saama..."
M "Jah peame küll, aga see Lammas Shaun ei pea!"
Frank itsitab seal ees! Tegelikultma sain ise ka aru kui hea nalja ma tegin...
Lor "Palun tule nüüd!"
M "Vali kas Shaun või mina!"
Lor "Sina!''
M "No nii, Shaun kao ära!"
S "Frank..."
F "Zoe, rahune maha. Ärge lihtsalt suhelge... Te ssate see pool tundi koos oldud!"
S&M "POOL TUNDI!?"
F "Jah..."
M "Hea küll..."
Me mõlemad potsatasime istuma kuni ma märkasin midagi enda jaoks kohutavat...