Eluviga

Uus maja

Olime just maja ette jõudnud. Maja oli niiii ilus. See oli suur, valge, kahe korruseline, rõduga ja garaasiga maja. See oli nii cool. Mul hakkas isegi kahju, et me varsti niikuinii siit ära kolime. Ma jooksin üles. Minu toa uksel oli silt "Princess" nii armas. Minu tuba oli teisel pool maja. Seal oli rõdu, klaasist uksed ja vaade aiale ja basseinile. Tuba ise oli suur ja valge. Mööbel oli uus. Kirjutuslaud, suur voodi, kaks kappi, peegel, öökapp, diivan, kott-toolid, raamaturiiulid, oma vannituba ja garderoob.😵
Läksin muid tube avastama. All oli köök, elutuba, kabinett, koridor, garaas ja... Mingi väike tuba, kus oli hästi palju kappe ja üks laud keskel."Paps, mis tuba see on?" küsisin ma. "See on raamatukogu, tibu!" vastas ta mulle. Ma uurisin seda ja läksin siis ülesse. Seal oli suur saal, minu tuba, külaliste tuba ja isa tuba. Minu tuba oli kõige suurem, lisatubade tõttu. Ma jooksin alla, enda kaste tooma. Ma nii tahtsin juba sisse kolida. Õhtuks sain asjad lahti pakitud. Isa aitas mu vanad raamatud viia raamatukokku. Õhtul jalutasin isaga linnas ja ta näitas mulle ümbruskonda.

***
Oli hommik. Ma ärkasin üles. Võtsin suuna vannituppa. Pesin näo ja hambad. Läksin garderoobi, meigilaua taha. Kammisin juuksed ja tegin õrna meigi. Panin selga: pruuni croptopi ja mustad teksad. Võtsin tühja koolikoti, kus oli ainult pinal ja märkmik. Suundusin alla. Köögis oli tehtud mannapuder. Sõin ära ja panin musta nahktagi. Jalga upitasin valged tennised. Õue minnes vaatasin veel korra peeglisse. Ootasin bussi. Siis jõudis kohale. Ma istusin taha, kus olid enamasti poisid, aga mõned tüdrukud olid ka. Me tõusime püsti, sest olime juba kohale jõudmas. Minu ees seisis noormees. Järsult pidurdas buss nii, et me peaaegu kukkusime. Lendasin otsa sellele samale poisile, kes minu ees oli. Kuna ma ehmusin, siis hoidsin ta tagist kõvasti kinni. Tõusin kiiresti üles. Poiss lamas ikka maas. Ta vist minestas minu raskuse tõttu. Minu juurde jõudis teine poiss, kes patsutas maas lamavat põsele. Poiss tõusis ja vaatas mulle kurjalt otsa. "Vabandust..." piiksusin ma. Poiss ignoreeris mind ja läks ära. Olin jõudnud raamatukokku, kus mulle õpikud anti. Võttes kõik õpikud läksin klassi. Seisin klassi ees ja rääkisin natuke endast. Minu pilk peatus kahel poisil. See kelle otsa ma bussis kukkusin ja see poiss, kes tundus väga tuttav olevat. Kui ma olin lõpetanud, istusin ühe tüdruku kõrvale. "Brenda!" Ütles tüdruk ja ulatas käe.
"Aurora," vastasin mina ja me surusime kätt. Me istusime ja kirjutasime konspekte.
Brenda:"Miks, Adrian sind niimoodi silmitseb?"
Mina:"Kes see Adrian on?"
Brenda:"See on kooli popim poiss, vaata see kes seal viimases pingis istub pruunide juuste, valge särgi, mustade teksade ja  päikseprillidega juustes poiss. Muide ta on kooli fuckboy ka."
Mina:" Aaa seee poiss. Ma kukkusin bussis talle otsa ja ta emmm oli maas."
Brenda:"Vedas sul! Adrian, ei lase ennast kellegil puutuda, ainult Leksil.
Leksi on kooli popim tüdruk fuckgirl."
Mina:"Ongi paraspaar."

***
Ma kõndisin bussipeatusse. Buss pidi varsti kohal olema. Kuulsin hääli lähenemas. Minu juurde jõudis kamp poisse. Adriannn.... See fuckboy. Jap ta oli seal.
Tundmatu:"Naiss tüdruk. Ma olen Carlo!"
Mina:"Aurora!"
Carlo:"Teame sind juba. Adrian rääkis teie vahejuhtumist juba."
Adrian:"Türa, lõpeta! See oli kuradi bussijuhi süü!
Ma ehmatasin. Poiss paistis närvis olevat.
Mina:"Tore tutvuda Adrian. Mul on väga kahju hommikuse juhtumi pärast."
Ma võlusin välja oma naeratuse. Terve kamp muutus kivikujuks. Poisid jälgisid mu rõõmsat nägu.
Tundmatu:"Sul on võluv naeratus Aurora. Ma olen Adriani vend, Chris!"
Adrian:"Persse! Pead kõikidele nina alla suruma, et ma su fucking vend olen!"
Adrian tahtis lüüa Chrisi, aga ma püüdsin ta käe õhus kinni. Kõik kohkusid. Ma ka, sest mulle meenus mis Brenda ütles. Kurrrat mõtlesin ma kui poiss mu käe enda juurde tõmbas. Ta naeratas.
Adrian:"Julge tüdruk oled Auri."
Mul vajus suu lahti.
Mina:"Ku-ku-kust sa mu mu lapsepõlve nime t-t-tead?"
Adrian:"Auri, ei mäleta mind või? Adri, ei tule tuttav ette?"
Mina:"Adriiiii!!!!!!!!"
Ma langesin poisi embusesse.
Ta tõstis mu õhku. Ma naersin. Keegi ei saanud midagi aru.
Mina:"Ma teadsin, et kohtan sind veel! Ära tee ma pole enam väike!"
Carlo:"Kust te üksteist tunnete?"
Adrian:"Me käisime koos algkoolis. See on see tüdruk, kellest ma koguaeg rääkisin."
Mina:"Kust sa mu ära tundsid?"
Adrian:"Emmm....Su puudutus. Ma tundsin su käe, pehmuse järgi ära."
Kõik naersid. Ma ka irvasin.
Buss tuli ja me istusime taha.