Läbi Tule Ja Vee

19. peatükk.

Mida? Lavale? kas mu nina all seisev Niall oli tõesti ära pööranud?

"Mida?" tuli vaid mu suust, nagu mõtteiski.

"Ma küsisin et ka-"

"Ei, ma kuulsin sind küll," katkestasin teda poole lause pealt. "Mis mõttes sinuga laval? Sa ju praktiliselt isegi ei tunne mind. Sa ei tea isegi mu nime."

Mu käed olid ikka veel tema haardes kuid ma ei teinudki midagi et ta minust lahti laseks. Ma nautisin seda unenäolist hetke.

"Muidugi tean, Laura," ütles ta muiates.

"Kuidas sa selle teada said?" oli mu esimene küsimus.

Ta muigas ning vaatas mulle silma. "Su sõber, Karolina vist oli ta nimi, ütles seda enne ju."

"Ah, õigus," ütlesin, meenutades hetke, mis juhtus vaid natuke aega tagasi seal riietusruumis.

Ma ohkasin. Mitte rõõmust. Hoopistükis segadusest.

"Aga.. mis su vastus on siis?" küsis ta minu käsi kõvemini pigistades.

"No... ma pean mõtlema selle üle" ütlesin.

Üllatusena kallutas ta oma pea minu põseni ja suudles seda.

"Aga nüüd?" küsis ta kavalalt muiates.

Nii palju kui ma oleksin tahtnud nüüd talle kindlalt jah öelda pidin ma ikkagi selge peaga mõtlema selle asja läbi.

"Ma ütlesin et ma mõtlen selle üle," ütlesin ma põske hammustades kuna need fangirlimis kiljed tahtsid nii hirmsasti praegu sealt vabaneda.

"Nähh," ütles ta, mu kätest lahti lastes. "Ma siis jälle raiskasin oma energiat sinu peale," lausus ta, arusaadavalt naljatades.

Soojus mis tema kätest minuni oli jõudnud kadus nüüd silmapilkselt.

Ma avasin oma suu, et talle midagi öelda kuid järsku oli kuulda kellegi hõikeid mis segasid selle vahele.

"Niall!" oli kuulda kellegi naisterahva häält. Häält mis oli mulle juba tuttavaks saanud. See oli Lou. Kui Lou kaugusest välja ilmus jäi ta järsku seisma "Oi, Laura. Mida sina siin teed?" küsis ta mind märgates.

"Oota, te tunnete üksteist?" küsis Niall kordamööda minu ja siis Lou poole vaadates.

Ma noogutasin vaikselt. "Me kohtusime enne ühes poes ja ta juhatas mind Karolina ja Kattrinaga siia."

Niall vaatas mind üks kulm kortsus. "Sest me olime eksinud," jätkasin oma lauset mille peale ta mõistvalt ohkas.

"Ah nii siis."

"Aga Niall tule, sulle on vaja soeng enne showd korda teha," ütles Lou vehkides õhus seda kammi mis tal käes parasjagu oli.

Niall vaatas kurvalt minu poole ning tema pilku järeldades küsis ta sõnadeta, kas ma olin ikka nõus sellega.

"Mine mine" Asetasin oma käed ta õlgadele ning hakkasin teda Lou poole suunama. "Ega ei saa ju fännidele pettumust valmistada oma soenguga" naersin.

Ta viskas mulle veel viimase pilgu ning kaduski kuskile nurga taha. Mina olin nüüd jäetud jällegi üksi. Lavale.

Olin alati tahtnud teada kuidas oli olla laval. Ja veel sellisel suurel nagu see. Pean tunnistama, et see tunne oli vapustav. Meeldivam kui olin eales arvanud.

Kujutasin ette, kuidas oleks olnud laulda kõigile nendele fännidele. Tuhanded fännid kiljumas, nutmas, kaasa laulmas minu lauludele.

Vajusin juba nii sügavale mõtteisse, et ehmatasin kui tundsin kellegi kätt oma õlal.