Kõndisin mööda tänavat edasi. Igal pool on lilled, puud, tee ja majad. Peaks tõdema, et lossis meeldis mulle rohkem, sest seal ei olnud nii palju luksust ega inimesi. Aga nagu Keven ütles pean ma lihtsalt ennast sisse elama. Midaiganes see ka tähendaks. Lõpuks jõutsin ma ühe suure maja juurde, mis meenutas tõesti lossi. Ma läksin selle juurde ning koputasin uksele. Keegi avas ukse - see oli ilmselt valvur.
"Kes te olete?" küsis ta.
"Tessa. Kadunud..."
"Meid ei huvita kadunud lapsed, lastekodu on teisel tänaval." lausus ta mulle vahele segades.mägedes olevas lossis. Palun laske mind sisse"
"Te saite valesti aru. Ma olen printsess. Mu vanemad surid kui ma 3 aastane olin. Ma elasin
"Kuule plika, see ei ole nalja tegemis koht!" lausus valvur ning hakkas ust kinni tõmbama.
"Oodake!" karjusin ma. "vabandust" lisasin veel juurde.
Võtsin kätega kleidi äärest kinni ning tõmbasin selle õrnalt alla. "mul on arm, mis on igal printsessil" laususin ma. Valvur vaatas seda ning naeratas.
"Mu printsess" lausus ta.
"Kas ma saaksin kohtuda kuningannaga?" küsisin ma.
"Jah muidugi. Oota siin" lausus ta ning lahkus.
Ma jäin ukse ette seisma ning ootasin, et ta tagasi tuleks.
*Valvuri vaatenurk*
Jooksin kiiruga kuninganna juurde. See pole võimalik nad ju jätsid oma tütre mitte ei surnud. "Vabandage, teie tütar on siin" laususin ma.
"Mida? ta on surnud" vastas ta pahaselt.
"Ei, Tessa on siin. Ta küsis kas ta saaks teiega rääkida"
"Kutsu ta siia" lausus naine ning palus mul kiirustada.
"Astuge palun sisse" laususin. Ta tänas ning astus minu järgi.
*Tessa vaatenurk*
Tänasin ning astusin tema järgi. Me jõutsime ühte suurde ruumi. Ta lasi mu sisse ning astus ise välja. Akna ääres seisis lillas kleidis naine. Tal olid pruunid juuksed. Täpselt nagu mina.
"Tere" laususin ma vaikselt.
"Tere Tessa" vastas ta.
"Te teate mu nime? aga..."
"Ära küsi. Tessa me peame rääkima."
"Ma tean"
"Kuidas sa siia said?"
"Tulin. MU vanemad surid..."
Ta häiris mind tegelikult, tegi nii nagu ta teaks kõike ja segab vahele koguaeg.
"Su vanemad ei surnud Tessa."
"Kust sa tead? kuhu nad siis jäid?"
"Tessa kallike ma ei tea kuidas sulle seda öelda..."
"Mida? Lihtsalt ütle"
"Su ema oli mu õde ja isa mu õemees. Nad läksid ära ja ütlesid, et sina läksid koos nendega. Hiljem tuli välja, et nad hülgasid mind. Mind määrati kuningannaks ja sind prooviti unustada kuni sa ise siia tulid"
"Te teete nalja."
"Ei tee, Tessa."
"Eks sa tõesta!"
"Su ema kutsus sind Iseseisvaks. On see piisav tõestus?"
"Jah."
"Mis edasi saab?"
VOUS LISEZ
Iseseisev
Roman pour AdolescentsTüdruk kes on peaaegu terve oma elust üksi elanud peab nüüd silmitsi seisma reaalse eluga. Tüdruk elas üksinda mägedes asuvas vanas kuninga palees. Ta oli elavate seast kustutatud...kuni päevani mil ta elu muudeti lõpmatuseni...
