Ärkasin hommikul Keveni kõrval. Tõusin püsti ja läksin kööki. Võtsin kapist jogurti ja maasikad ning hakkasin sööma.
"Hommik kallike" lausus Keven ning embas mind.
"Hommik" laususin vastu ja embasin teda vastu.
"Juba sööd jah" ütles poiss ning naeris.
"Jap" vastasin ma naerdes ning ampsasin järgmist maasikat.
Peale söömist vahetasin riided ning hakkasin tagasi lossi minema.
Poole tunni pärast astusin ees uksest sisse.
"Tessa, kus Sa ometi olnud oled?" küsis Anna mind kallistades,
"Ma olin Keveni juures" vastasin ma maha vaadates.
"Anna andeks, et eile su peale karjusin"
"Ei ole midagi, aga ma pean sulle midai rääkima"
"No lase tulla"
"Minul ja Kevenil on suhe"
"Oijummel, no okei, aga ei mingit avaliku amelemist ja üldse tehke koos väljas käies nii nagu oleksite sõbrad ja kui ajakirjanikud tulevad siis ei räägi midagi."
"No pool jäi meelde, aga eks ma teen mis kästud" laususin ma naeratades ja kallistasin teda. Lippasin oma tuppa ja panin telefoni laadima. Vahetasin riided ja panin juuksed kahte punupatsi.
"Tsau, kuule sa siia viitsid tulla?" trükkisin sisse ning saatsin Kevenile.
"Jah ikka, jää ootama" saatis ta vastu. Naeratasin ning läksin Annat otsima.
"Kuule, Keven tuleb siia." laususin ma naeratades.
"Okei" vastas ta ning kõndis minema. Okei Tessa, ära karda kõik on korras, laususin ma endale ja pöördusin tagasi oma tuppa.
Kui Keven kohal oli istusime me taas väljas pingil ja rääkisime. Muidugi ei lahkunud aijast, kuna väljas on liiga palju inimesi.
Möödus tunde ning lõpuks tundsime me mõlemad, et tahame süüa.
"Lähme sisse, peagi saab niivõinaa õhtusööki" laususin ma ning haarasin talt käest. Mõeldud-tehtud. Peagi leitsime ennast kolmekesi (Mina, Anna ja Keven) suure laua tagant õhtustamast. Peale õhtusööki läksime Keveniga minu tuppa.
"Kena tuba võimis?" lausus Keven.
"Tavaline" vastasin talle ja vaatasin talle otsa.
"haha seda arvad sina"
"Arvangi" laususin ma muhedalt.
"Aga meil jäi eelmine kord midagi pooleli" lausus kutt kavalalt.
"Ei tea küll mis"
"No sa ütlesid et vaatame mis teeme kui sa ära sööd, aga siis sa tahtsid magama minna..." lausus ta uuesti ning hakkas mulle lähemale kõndima.
"Ma saan aru kuhu sa sihid" laususin ma muhedalt, ning istusin tema kõrvale.
"Tessa tule siia" karjus Anna.
"Jumal halasta" laususin ma vaikselt ja läksin sinna.
"Vaata kas sa seda kleiti tahaksid endale?" lausus Anna ja ulatas mulle helesininse suvekleidi.
"Jaa" vastasin ma ning võtsin kleidi. Läksin tuppa tagasi ja panin selle garderoobi.
"Mul tulevad täna vanemad tagasi" lausus Keven.
"Ma tahaks näha neid"
"Nojaa aga tule õhtul meile siis"
"Okei, aga ma ei tea äkki lähed praegu ja ma tulen siis pärast?"
"Okei" vastas ta ja embas mind. Ta asus toast välja ja ma viskasin voodile pikali.
Õhtu saabus rutemini kui kunagi varem. Oli aeg hakata riideid valima. Panin selga heleroosa kleidi, valged kontsad (millega ma väga hästi kõndida ei oska veel) seega oli see suhteliselt õudne. Läksin meigi asjade juurde, millest na veel midagi ei tee. Vaatasin ühte heledat kreemi millest polnud mul õrna aimugi.
"Anna tule appi" karjusin ma.
Ta aitas mul meigi teha ja kui ta nägi kuidas ma kontsadega kõndisin naeris ta pool tundi järjest.
Lõpuks saabus aeg kus ma minema pidin hakkama. Istusin limusiini ja sõitsime kohale.
Vabandused et uut osa ei ole tulnud kuid nüüd proovin rohkem kirjutada:)
XX
CITEȘTI
Iseseisev
Ficțiune adolescențiTüdruk kes on peaaegu terve oma elust üksi elanud peab nüüd silmitsi seisma reaalse eluga. Tüdruk elas üksinda mägedes asuvas vanas kuninga palees. Ta oli elavate seast kustutatud...kuni päevani mil ta elu muudeti lõpmatuseni...
