Iseseisev

5 osa: {üllatus}

Sellest on möödunud juba kolm päeva. kroonimisest ma mõtlen. Lebasin vaikselt voodis ja vahtisin lage. Kell on alles 10. Kella 12 aeg tuleb Keven mulle järgi ja me lhme lõbustus parki ja pärast kinno. 
Kell 11 hakkasin ennast sättima. Võtsin garderoobist lühikesed püksid ja särgi. Panin need selga ja korrastasin juuksed. Tegin õrna meigi ja olingi valmis. Kuna mul on veel umbes 15 minutit aega otsustasin, et lähen kööki ja söön jäätist või midagi. Mõeldud tehtud - peagi istusin ma köögis, käes jäätise karp ja nautimas sokolaadi jäätist. 
"Kus sa oled?" tuli mulle Kevenilt sõnum. 
"Juba tulen" vastasin ma ja palusin teenril jäätise kappi viia.  Läksin ees ukse juurde ja seal seises Keven. Kallistasin teda ja asusime teele. Pidime kõndima umbes 30 minutit. Kohale jõudes otsustasime kõigepealt vaate rattale minna. See vaade jäi natuke alla selle mida ma muidu katuselt nägin, aga sealt ta sai mulle piirkonda tutvustada. Peale seda liikusime ameerika mägedele, Peale seda ostsime popcorni ja suhkruvatti. 

Juba 2 tunni pärast olime me linna keskuses kino järjekorras. Ta ei öelnud mis filmile me lähme, sest see pidi olema üllatus.
"Ma käin vetsus" lausus Keven kui me olime piletid kätte saanud.
"Ma ootan siin" laususin ma ja naeratasin. 
Taläheb kuidagi väga kaua Äkki ta läks ära?" käis mul peast läbi, kui ta oli olnud ära juba 10 minutit. Ma liikusin suure akna juurde mis seal oli ja vaatasin alla linnale. Järsult tundis kellegi kätt oma pihal "Ilus, eks" lausus ta. Juba hääle järgi võis järeldada et see on Keven. Pöörasin ümber ja nägin roose ta käes. "Imeline" laususin ma ja vaatasin talle silma. 
"Ja need on sulle" lausus ta ning ulatas roosid minu poole. 
"Palju neid on?" 
"101" vastas ta enesekindlalt. Ma tean et ta tahab mind suudelda praegu, aga kas teha seda või ei. Seekord ei riku seda miski ma teen seda. Võtsin roosid kätte ning suudlesin teda kuid eemaldusin kiirelt. Ta vaatas mind korra kuid suudles siis mind. Inimesed  ümberringi vaatasid, mõni pildistas. 


Peale filmi saatis ta mu koju ja kui ma lossi jõutsin oli Anna tuli vihane. 
"Ja mis see seal oli?" küsis ta. 
"Mis asi?" 
"See kinos. See suudlus või midagi" 
"Ei või?" 
"Tessa! Sa tead teda väga vähe aega ja sa juba...ma ei saa Tessa, anna andeks" 
"Ega sa mu ema ei ole" karjusin ma talle näkku ja jooksin oma tuppa. Võtsin kapist vaasi ja panin roosid sisse. Läksin vannituppa ja võtsin riidest lahti. Keerasin vee käima ja astusin vee alla. Mõtteid käis peas igasuguseid. Vajusin istukile ning hoidsin pead kätega kinni. 
"Tessa" kostus minu toa ukse tagant. (Ma olen oma toa vannitoas, mu uks on lukus) 
"Mine ära" karjusin ma vastu. 
"Tule välja või ma tulen sisse" 
"Mitte kumbagi" karjusin ma vastu ja sulgesin silmad. Tundsin kuidas pisarad üle mu põskede voolasid. Pühkisin need ära ja pesin ennast puhtaks. Keerasin vee kinni ja panin rätiku endale ümber. Kuivatasin juuksed ning läksin oma tuppa. Panin riidesse ja istusin voodi peale. Võtsin telefoni ning vaatasin netis ringi. Seal oli meist Keveniga palju pilte ning nii häid kui halbu kommentaare. "Kas printsessil on juba poiss" oli ühe uudise pealkiri. Valisin Keveni numbri ja proovisin talle helistada kuid ta ei vastanud. 
"Anna mulle andeks" saatis ta mulle sõnumiga.
"Mida?" 
"Ma ei suuda seda, miks sa seda seal tegema pidid?" 
"Anna andeks" 
"Tessa, see pole nii lihtne. Oled sa netti vaadanud? See ei lõppe hästi." 
"Siis ma lähen ära siit" 
"kuhu?" 
"Sinna kust ma tulin. Nagu näha te ei taha mind siia"
"Ma ei mõelnud seda nii..."
"Anna andeks Keven" 
Ma sulgesin telefoni ning Tõusin püsti. Otsisin kapist jalga teksad ja pusa. liikusin vaikselt oma toa uksest välja. Liikusin välis ukse juurde ning avasin selle. 
"Kuhu minek?" küsis valvur.
"Lihtsalt sa ei näinud mind mööda minemast, eks" laususin ma ning kõndisin minema. Ma olin tohutult solvunud Anna peale, kes sellele nii reageeris ja Keveni peale kes tahtis minuga suhtlemist ilmselt lõpetada. Jõudes välja väravatest hakkasin ma mööda valgustatud tänavat edasi jooksma. Ma jooksin mööda Keveni korterist, kus ei põlenud ühtegi tuld. Ilmselt ta läks magama ära. Kuid ma eksisin, nagu paljudes asjades. 

Kevini VN

"Anna andeks Keven"  saatis mulle vastu Tessa. Nii see ei jää, Tessa ei saa jälle ära minna. haarasin oma pusa ja telefoni ning tormasin korterist välja. Tänavad olid täiesti tühjad. Hakkasin kõndima lossi poole, kus ta olema peaks kuid peagi kuulsin ma samme. Keerasin ennast ümber ja nägin oma maja ees tüdrukut. Juuksed nagu Tessal kuid sirgemad. Tal olid seljas pusa ja teksad, mida ma pole varem Tessa seljas näinud. Ta on alati kleidi, või lühikeste pükstega. See ei ole Tessa, kuid siiski otsustasin üle kontrollida. Ma hakkasin tema poole liikuma. 
"Hei! Kuule kas sa saaksid mind aidata" karjusin ma talle. 
"Ei saa" vastas ta ja pööras ümber - ta hakkas jooksma. 
"Tessa" karjusin ma ja jooksin talle järgi. Ma olin tal lähedal kuna ta ei jookse just väga kiiresti. Ma jooksin tast ette ja jäin seisma pidades ka tema kinni. 
"Tessa kuula. Maeijätasindkuisasedaeitahajaannaandekskuimasindsolvasinmaolinlihtsaltnärvis." laususin ma kiiresti.
"Sama tseen palun uuesti, aga aeglaselt" lausus Ta mulle vastu.
"Ma ei jäta sind kui sa seda ei taha ja anna andeks kui ma sind solvasin ma olin lihtsalt närvis" laususin ma uuesti lootusega et ta annab mulle andeks. Ta vaatas mind kuidagi kahtlaselt. Ma tean seda pilku, see oli samas kui siis...teate ise ka. 
"Keven kuula mind hoolega. Kui ma tagasi koju läksin sõimas Anna mul näo täis ja peale seda ma lootsin, et ma saan sinuga kokkuleppele, et ma tulen lossist tänaseks ära sinu juurde kuid ka sina hakkasid...Ma tahtsin sinu juurde tulla, et asjad selgeks rääkida, aga seejärel ma mõtlesin et tagasi minna oleks poole lihtsam ja elada lõpuni nii nagu ma olen alati elanud." rääkis neiu mulle otsa vaadates Ma pani käe talle põsele ja ta vaaats mulle värisedes otsa. 
"Anna mulle andeks, et ma seda tegema pean" laususin ma talle ja suudlesin teda uuesti. 

Tessa VN 

Ta tegi seda jälle, kuid ma ei saanud selle vastu ma pidin teda vastu suudlema. Peale seda järgnes pikk kallistus ning me leppisime kokku, et ma jään ööseks tema juurde. Tema juures laenas ta mulle särki, kuna minul seda parasjagu ei olnud. Võtsin jalast teksad ning läksin tema juurde kööki. (Ta särk oli mulle üpris pikk seega mul polnud midagi kui mul teksasid jalas polnud) 
"Sa näed selles suurepärane välja" lausus Keven ning ma nägin kuidas ta silmad üle mu keha käisid. 
"Aitäh" vastasin ma sarmikalt ning läksin külmkapi juurde. Võtsin sealt võid, juustu ja leiba ning asusin võileiba tegema. Kuulsin kuidas Keven püsti tõusis ja minu poole kõndis. Ta seisatas mu seljataga ning pani käed ümber mu keha. 
"Kas sa oleksid mu tüdruk?" sosistas ta mulle kõrva.
Ma lõpetasin või määrimise leivale ja panin noa kapile. Keerasin ennast ümber ja vaatasin talle silma. "Jah" vastasin ma ja kallistasin teda. 
"Aga ei mingit avaliku amelemist" ütlesin ma poolenisti naerdes mille peale ta naerma plahvatas. 
"Sobib, aga kui avalikku ei või, siis kas privaatset võib?" küsis Keven ja mängis mu juustega. 
"Kõigepealt ma söön ja siis vaatame mis edasi teeme" vastasin ma kavalalt ja pöörasin ümber. 
"Kaval plika" ütles Keven vaikselt ja läks tagasi laua taha. 

Heipaa:) Uus osa (mitte just kõigeparem aga käib kah) on pikem kui eelmine, aga ma ei tea kas põnevam kui mitte:) uus osa lähipäevil: kommentaar alla ja vote tähekesele paremas nurgas:) xoxo:*