Sidrunid

V haihtunud

Ärkasin Aleksandri kõrval, kolm tekki ümber ning päiksetõus meie ees. Õues oli kuradi külm ja otustasime, et kõige targem oleks rannast kähku minekut teha, sest olime mõlemad läbi külmunud. Rannas valitses aovalgus. ,,Tahad äkki minu poolt läbi tulla? Siis saab üles soojeneda.'' küsis Sass. ,,Muidugi, kui sooja teed pakutakse,'' vastasin ma. Ta naeratas ning hakkasime siis autoga sinnapoole sõitma. Autosõit oli taas vaikne, kuid mitte piinlikult vaikne. Ka vanad abielupaarid ju omavahel sõnu ei vahetanud. 

Sass ehk Aleksander keeras sissesõiduteelt sisse ning nii avanes mulle esimene korralik vaade tema majast. Eelmine kord olin ju kiirustades põgenenud. See oli suurte avarate akendega veidi kulunud, armas kollane maja. Ta maja juures oli ka koerakuut, kust hüppas rõõmsalt välja üks koer. Krants oli, kuigi armas küll. Ta liputas saba ja uuris mind uudishimulikult. Sass avas mulle ukse ning ma astusin sisse. Seest oli maja hubane, heledate seintega ning pildid neil rippumas. Elutuba oli üsna avar, suure teleka ning pehme beeži diivaniga. Ma võtsin üleriided seljast ja astusin kööki. Köök oli tavaline, hall külmkapp magneteid täis ning veidi kulunud kapipealsed. Võtsin ühe kõrge baaritooli peal istet, Sass pani teevee keema ja toetus külmkapi vastu. Ta nägi armas välja, huuled veel endiselt lillakad rannas külmumisest, ning juuksed üpris sassis. Sass oli enda püksid vahetanud dressipükste vastu ja seljas oli tal pusa, mis nägi soe välja. ,,Nice pusa, anna mulle ka üks,'' nõudsin. Ta noogutas ning lippas siis taas ülakorrusele. Tagasi tulles viskas ta mulle tumesinise Nike'i pusa. 

,,Ilus maja muidu. Elad oma vanematega siin?'' küsisin ma. 

,,Ah ei ole ta erilist midagi, aga elan küll jah,'' kehitas ta õlgu. 

,,Äge,'' kostsin vaid selle peale. 

,,Tahad majatuuri?'' naeratas Sassu. 

Noogutasin. 

Alustasime tema toast, sest kööki ja elutuba ma juba nägin. See asus teisel korrusel, esimene uks paremale. Seinad olid helesinised, enamiku toa ruumist võttis kahekohaline voodi tumeda voodipesuga. Istusin voodile ning jäin Sassi imetlema. Ta sasis mingite juhtmega, mis arvuti küljest tulid. Ei tea, mis me nüüd täpsemalt temaga olime. Kui mõtlema hakkasin, oleks mulle meeldinud tohutult temaga suhtes olla, siis oleks ta ju ainult minu oma olnud ning mingid teised tüdrukud teda käperdada ei oleks saanud. Ta oli igal ajahetkel jumalik ja ma lihtsalt pidin järgnevat küsima. 

,,Kuule,'' alustasin oma jutuga. Ta keeras oma pea minu poole ning jäi kuulama: ,,Lähme suhtesse,'' ütlesin ma otse välja. See lause meenutas aegu, mil veel 15 olin, sest ükski minuvanune enam selliseid asju otse välja ei öelnud. Noored lihtsalt mõistsid ise, mil nad päriselt suhtes olid ja vahel võis ainult igaksjuhuks üle küsida. Kuid ainult mina ütlesingi sellised tobedaid asju, sest olin ju poolhull ja midagi mul elus küll kaotada enam ei olnud. 

Sass naeris: ,,Suhtesse nagu päris suhtesse kohe või?'' 

,,Võiks ju,'' ütlesin muuseas. Vaatasin kutile otsa ning ta näkku ilmus armas, veidi viltune põselohkudega naeratus, liikudes minu poole. 

Ta istus minu kõrvale. ,,Marie, sa oled kuradi imelik, aga mulle meeldib see.'' Istusime üksteise kõrval vaikuses, puus puusa vastas. 

,,Pohhui,'' ütles Sass tõsise näoga. 

Ma hakkasin selle peale ainult närviliselt naerma, julgemata liigutada: ,, See oli siis nagu jah või?''

 ,,Pohhui,'' naeris Sass.

,,Ehk siis?'' pärisin ebavlevalt.

Ta tõmbas käega läbi enda juuksesalgu: ,,Marie, ma olen nüüd veendunud, et sa oled ikka julmalt imelik. Aga miski sinus köidab mind meeletult. Ma ei ole suutnud normaalselt enda asjadega tegeleda sellest klubiõhtust. Miski tõmbab mind sinu poole. Nii et, nagu ma juba ütlesin: pohhui. Ma pole mitte kunagi suhtes olnud, ma arvan, et see oleks huvitav. Pohhui, lähme suhtesse nagu 14-aastased.''