Lugu räägib tüdrukust nimega Lisa. Ta on 17 aastane ja ta käib 11.klassis. Ta on pidutseja ja kiusaja. Suitsetab ja joob. Tõmbab ka narkootikume. Magab iga poisiga ja mehega. Kasutab ka neid ära. Tema vanemad hoolivad temast väga, aga Lisa neist mit...
"Ja. Ja sa oled Lisa?" Ning ma noogutasin. Järsku tulid mul mingid tunded ja ma tundsin et pean teda kallistama ja ma kallistasin teda hästi tugevalt. Ning ta kallistas vastu. Ta oli nii ilusaks ja armsaks muutunud...
Oops! Questa immagine non segue le nostre linee guida sui contenuti. Per continuare la pubblicazione, provare a rimuoverlo o caricare un altro.
Ma kutsusin ta edasi...
"Ma ei teadnudki et sa nii jõukas oled. Mitu aastat tagasi kül polnud" Rääkis Jonathan ja vaatas majas ringi.
"Nooo...mu pere sai mingi päranduse" Rääkisin ma.
"Elad siin üksi?" Küsis ta.
"Eih. Kahjuks ei"
"Miks kahjuks?"
"No ms tahaks oma vanematest lahti saada"
"Mida nad sulle teinud siis on?"
"No tegelt midagi, aga nad ajavad sita keema, ainult inisevad mu kallal. Ainult Tom on normaalne"
"Lisa. Ma olen su pärast mures" Hakkas järsku Jonathan
"Miks?"
"No ma olen kuulnud, et sa hakkasid peale minuga lahku minekut fuckgirliks. Ja et sa jood ja nii edasi. Kunagi sa küll selline polnud"
"No nüüd olen"
"Mina olen selles süüdi. Palun muutu endiseks tagasi" Rääkis Jonathan pisarad silmas. Ning ma kallistasin teda.
"Ma proovin. Sinu pärast. Ainult sinu" Sosistasin ma seda Jonathanile kõrva.
"Miks minu?"
"Sest ma igatsesin sind nii fucking palju. Enam ma sind oma elust ära ei lase" Rääkisin ma, ning mul hakkasid pisarad voolama.
Oops! Questa immagine non segue le nostre linee guida sui contenuti. Per continuare la pubblicazione, provare a rimuoverlo o caricare un altro.
"Mina igatsesin sind ka,mu suhkrutükike" Ütles Jonathan.
Ta kutsus mind nimodi viiati siis kui me veel koos olime.
