Surnust ellu

732 48 12
                                    

"Tom"
Ütlesin ma

"Mina jah"
Vastas ta ning ma läksin lähemale ja nägin et see oligi tema ja ma kallistasin teda tugevalt.

"Tule minu palatisse,"
Ütlesin ma ning võtsin ta käest kinni.

"Kuidas sa elus oled? Ma ju nägin kuidas sa elutult maas lebasid"
Küsisin ma kui olime mu palatisse/ruumi jõudnud.

"Arstid eksisid. Siis kui nad mu südamelööke katsusid siis need olid väga väga nõrgad. Aga siiski. Ja arstiautos tulin ma teadvusele"
Rääkis ta

"Tea mis vahepeal juhtunud on?"
Küsisin

"Ja. Ma hoidsin sinul alati silma peal. Ja see naine kes mu haual käis oli tõesti kunagi mu eluarmastus, aga see muutus kui nägin Grettelit. Ja ma ei usu et Karl su vend on. Mina olen."
Rääkis ta

"No aga..."
Hakkasin ma rääkima, aga Tom peatas mu.

"Me võime DNA- testi teha. Nii et ta ei tea"
Rääkis Tom.

"Okei. Aga kuidas?"
Küsisin.

Ning Tom rääkis oma plaanist. Täpsemalt sellest et homme ostan ma talle uue hambaharja ja me peseme koos hambaid ja kui pestud saab siis võtan selle salaja kaasa jne...

Järgmine päev

"Tsau. Ma olen kodus"
Hüüdsin ma. Ning alla tuli Karl

"Ah. Tsau. Kuidas sellel tüübil on? Anna andeks.. olin eile pisut joogine"
Rääkis ta

"Kõik juba unustatud. Tal on parem"
Ûtlesin head nägu tehes.

"Kuule. Ma ostsin sulle uue hambaharja. Võiks koos hambaid täna pesta"
Ütlesin ma

"Davaj"
Ütles Karl ning me läksime. Me pesime hambad ära ning ta pani oma hambaharja topsikusse, kus olid ka meie kõigi hamaharjad, ning lahkus wc-st. Ning ma võtsin ta hambaharja ning panin selle kotikesse ja ma panin ka enda DNA proovi, aga teise kotikesse.
Mul olid asjad olemas kuna olin laboris ise järgi käinud, ning ma läksin laborisse ja viisin DNA proovid ära.

Nädal aega hiljem

Mul tuli kiri et DNA vastused on käes ning ma avasin siis ümbriku. Hetkel seisis mu kõrval ka Tom. Ning ma siis võtsin sealt tulemused välja ning hakkasin seda uurima.

"100% on kindel et Karl pole minu vend"
Rõõmustasin ma.

Täna oli veel päev kus pidi Jonathan haiglast välja saama, ning ma olin Tomiga teel haiglasse. Te kindlalt mõtlete et kas vanemad teavad et Tom on elus, vastus.on.ei.

"Tsauuuu"
Kallistasin ma Jonathani.
Ning siis suudlesin teda suule.

"Tsau ja"
Vastas ta.

"You"
Ütles Tom ning nad tegid Jonathaniga seda nn meestekalli.

"Mul on hea meel, et sq ikkagi elus oled"
Rääkis Jonathan, ning me registreerisime Jonathani haiglast välja ja hakkasime minema Jonathani koju, kuna meie koju ei saanud me minna, sest emps ei tohi näha Tomi veel.

"Kuule. Ma polegi veel kûsinud. Kus sa kõik see aeg ööbinud oled?"
Kûsisin ma

"Noo...Tegelikult siin samas, sest Carl ei ela enam siin. Ta elab Evaga koos"
Rääkis Tom

"Sa olid terve see aeg mulle nii ligida. Camon. Sa ei võinud siis mulle mingit märki anda vä?"
Kûsisin solvunut mängides.

"Printsessa. Ära solvu nüüd oma vennakese peale"
Rääkis Jonathan ning Tom hakkas muigama. Ja ma hoidsin oma naeru kinni.

"Käige kanni. Te mõlemad"
Ütlesin ning ma kurskasin naerma...

"Sorry. Ei mahu"
Vastas Tom

"Või tegelt. Ûhele siin mahub ju. Mina lähen ûhele poole ja sa teisele poole"
Räãkis Tom Jonathanile otsa vaadates ja siis hakkasid nad minu perset vahtima.

Ning ma hoidsin oma naeru jälle kinni.

"Kuule. Ma valin selle parema poolse. Vali sa see vasak"
Ütles Jonathan muiates.

Ning meist keegi ei suutnud enam naeru kinni hoida ning me kõik hakkasime naerma endal kõhud kõverad.

Ning siis hellas emps.

"Ouuu...emps hellab"
Ütlesin ma.

"Võta vastu"
Rääkis Tom.

Ning ma hingasin sûgavalt sisse et mitte naerma hakata.

Ning ma võtsin vastu.

"Tsau emps"
Ütlesin ma

"Tsau kullake. Kuule. Mis te naerate seal Jonathani juures. Seda on koju ära kuulda. Ja kes see kolmas poiss on? See musta pusaga"
Küsis ema.....

Loodan et meeldis❤❤
Pane vote ja kommi❤❤❤
Andke andeks nii lûhikese osa pärast, aga te kõik tahtsite nii väga uut osa❤❤❤
Ma luban et uus tuleb ruttu❤


Bad Girl ✔Donde viven las historias. Descúbrelo ahora