ERINEVUS

5. Osa

Anyway ma olen selle kodus istumisega nii hulluks läinud, et saan seda summutada ainult uute osade kirjutamisega.

Muidugi tuli ka uusi mõtteid, mis tähendab uut raamatut. Leiate selle mu profiililt ja raamat kannab nime "365 PÄEVA".

———————————————————

"Scarlett," astub kooliparklas mulle ligi Amber enne, kui jõuan venna autosse istuda.

Vaatan talle sõnagi lausumata otsa.

Tüdruk ulatab kutse taolise asja lausudes:"Kuna kõik käisid mulle pinda, et ma sinu ka ikkagi peole kutsun, siis palun, siin on su kutse."

Lükkan kutse eemale:"Ei aitäh. See on siiski sinu pidi ja sinu otsustada keda sa kutsud." Amber trambib jalgadega:"Võta see kutse vastu. Kas tuled kohale või ei on sinu otsustada. Vähemalt räägi koolis, et said kutse. Ma pean siiski inimeste silmis lahedana välja paistma."

"Okei," ohkan kutse vastu võttes ja siis autosse istudes.

Möödunud on 20 minutit ja mu venda pole endiselt tulnud.

"Kus kuradi kohas ta nüüd ringi tuiab," astun pahuralt autost välja ning sean sammud koolimaja suunas tagasi.

"Jonas!" hõikan eemal olevale kutile. "Scarlett!" lehvitab ta mulle.

"Kas sa mu venda oled näinud?" küsin Jonaselt.

"Näed," näitab kutt näpuga üle mu õla, mis mind ümber pöörama paneb. "Sealt ta tuleb," sõnab Jonas.

"Kus kuradi kohas sa olid?" küsin pahuralt venna käest, kui ta meieni jõudnud on. Sean:"Mu autovõtmed on kadunud."

Võtan taskust võtmed:"Sa andsid need minu kätte. Mäletad?" "Aa, läks meelest," naerab vend.

"Saan ka teiega koju?" segab Jonas vahele. Sean noogutab.

>>

"Kas sa kunagi oma kodus ka elada kavatsed?" küsin Jonaselt, kes koos minu ja Seaniga meie majja siseneb.  "Mis ajast sind see häirima on hakanud, et teie juures käin?" küsib Jonas küsimuse vastu.

Pööritan silmi sõnagi lausumata. Võtan taskust välja kutse, mille Amberi käest sain ning asetan selle koridoris olevale kummutile.

Jonas võtab kutse enda kätte:"Ooo, kas keegi on siiski peole oodatud?" "Mida iganes," tirin kutse poisi käest ära ja kõnnin jalgu trampides trepist üles.

Vahetan riided ära ning sean sammud tagasi alla elutuppa. Istun diivanile ja panen teleka käima lootes, et leian sealt midagi huvitavat mida vaadata.

"Scarlett," tuleb Sean salakavalalt koos Jonasega minu juurde. "Mida?" jõuan veel küsida, kui juba üks poistest on haaranud kinni mu jalgadest ja teine kätest.

"Mida te teete?!" kisendan rabeledes. Poisid ainult naeravad välja aeda kõndides.

"Palun ärge tehke seda," palun, kui basseini juurde jõudes aru saan, mis neil arus on.

Nad kiigutavad mind edasi-tagasi lugedes kolmeni ja peagi maandun külma vette.

"Värdjad!" karjun vee peale tõustes. "See oli hea," naerab Jonas.

Tulen vihasena basseinist välja, olles muidugi läbimärg. Kõnnin neist turtsudes mööda.

"Scarlett," jookseb Jonas mulle järgi asetades oma käe mu õlale. "Hoia minust eemale," lükkan kuti käe järsu liigutusega õlalt maha ning sammun edasi.

Enda tuppa jõudes võtan suuna kohe vannituppa. Käin kiiresti kuuma dušši all.

Suundun magamistuppa tagasi käterätt ümber keha ja teisega juukseid kuivatades.

Kõlab vaikne, kui kuuldav koputus. Avan vihaselt ukse. Poisid seisavad pilk maha suunatud. "Me tulime vabandust paluma," sõnab Sean üritades naeru kinni hoida.

Löön ukse pauguga kinna ja keeran siis lukku.

>>järgmise päeva hommik<<

"Kas sa oled mu peale endiselt pahane eilse pärast?" küsib Sean ettevaatlikult mu käest, kui kööki olen jõudnud. Sõnagi vastu lausumata võtan kapist tee ja kruusi.

"Kuidas sa tunned ennast tütrekene?" tuleb kööki ema. "Halvasti," vastan ja siis tabab mind suur köhahoog, mis terve mu kere valutama paneb.

"Mis toimub?" pärib Sean. Plahvatan:"Teie debiilikute pärast tekkis mul palavik ja arvatavasti on tekkimas ka kohe kopsupõletik! Väljas ei ole suvi, et sellist totrat ja lapselikku nalja teha!"

"Rahune," üritab ema mind rahustada. Võtan kapilt kruusi aurava teega ja lähen tagasi oma magamistuppa kus ma ilmselgelt oma järgnevad päevad veedan.

>

"Hei babe!" astub magamistuppa Kim ning tema järel Mad. "Hei," vastan käriseva häälega.

"Seanilt kuulsime, et oled haige," potsatab Kimberly voodisse. "Rääkis see sitapea ka ikka miks ma olen?" turtsatan. Madeline:"Mainis midagi, et sa olevat basseini kukkunud."

Hakkan naerma:"Muidugi kukkusin. See sitapea viskas mu Jonasega basseini. Homne pidu Amberi juures jääb ka mul ära."

"Oota mida? Amber kutsus su siiski?" on mõlemad tüdrukud üllatunud. Noogutan:"Ma vist unustasin teile rääkida jah. Aga see selleks. Ma niikuinii minna ei saa."

Madeline:"Mis puhul ta sind kutsus?" Kehitan õlgu:"Väitis, et inimesed olevat talle mu kutsumisega pinda käinud."

Kimberly raputab pead:"Kahtlen selles. Asi on raudselt muus." "Milles?" olen pisut segaduses.

"No koolis käivad jutud, et Amberi ja Neelsi vahel on midagi. Samas pidi ka Jonas Amberit jahtima. Aga kunas Piper on tagasi ja survestab Jonast, siis asjad on pingeliseks muutunud," räägib Kimberly.

Tõusen püsti:"Ja kuidas mina sellega seotud olen?" "Sinu ja Neelsi vahel on ju midagi?" kergitab Madeline kulmu. "Ei ole. Või noh jah ta meeldib mulle ja me oleme mõned korrad väljas käinud ja ta on ka siin ööbinud. Me pole suudlusest kaugemale jõudnud ja ilmselgelt oleme lihtsalt üksteisele ainult seltsi pakkunud," räägin pikalt.

Kahetsen seda hetkega, sest mind tabab taas tugev köhahoog.

"Ma lähen joon vett," sõnan ja siis kööki minnes.

"Hei Scarlett," tuleb mulle koridoris vastu Jonas. Põrnitsen teda vihaselt kööki sammudes.

"Homseks peoks valmis?" järgneb kutt mulle. "Kas ma näen välja nagu ma oleksin võimeline kusagile järgnevad päevad minema?!" käratan.

Jonas:"Miks sa pead alati nii tõre olema?" "Ja miks pead sina selline tropp olema?" küsin vastu.

"Iseloom," muigab Jonas. "Ehk oleks aeg oma iseloomu kallal pisut tööd teha," lausun Jonasest mööda kõndides.

"Oi kus nüüd ütles," järgneb ta taas. Pööran ümber:"Mida sa teed üldse siin? Seani pole kodus." Jonas:"Tulin kõlarit tagasi tooma."

"Okei väga tore. Näed kõlar on kummuti peal, tõid tagasi. Võid nüüd ära minna," on suutnud Jonas mu närvi ajada.

"Yo," astub majja Sean. "Tõin kõlari tagasi," pöördub Jonas Seani poole. Sean:"Näen jah. Teeme mõned mängud ja õlled?" "Davai," on Jonas sellega nõus.

"See veel puudus," pomisen endale nina alla trepist üles trampides.