ERINEVUS

9. Osa

Enne esmaspäeva ei pidanud uut osa tulema, aga see kodus istumine ajab mind endiselt hulluks.

Lõpuks ometi on käes reede. Kool sai mõned minutid tagasi läbi ja nüüd ongi vaja mul oodata venda, et temaga koju saada.

Vaatan käel olevat kella, mis tiksub kolme suunas. Jälle tuiab ta kusagil ringi.

"Mis seal ikka," lükkan ennast autost eemale seades sammud koolimaja suunas.

"Kutsume Scarletti peole ja laseme Romanil teda ära kasutada. Appi keegi võiks seda filmida ka," kuulen nurga taga kedagi minust rääkimas.
Seisatan, et edasi kuulata. Mul on see õigus, sest siiski käib jutt minust.

"Aga mis siis saab, kui me vahele jääme?" kõlab Amberi murelik hääl. "Ära muretse Amber," lohutab Piper teda ning jätkab:"küll leiame kraami, mida talle joogi sisse segada ja ta ei mäleta hommikul midagi."

Amber:"Miks vaja nii karmilt seda teha?" Piper hambaid krigistades:"Sest ta meeldib Jonasele ja ma ei taha, et keegi mult Jonase ära võtab. Ma ei saa seda lubada ja ma teen kõik, et Jonas temast kui litsist arvaks."

"Ole nüüd tasa," sosistab keegi mulle kõrva kattes oma käega mu suu ning see järel tõmbab mind endaga eemale.

Seisma jäädes keeran end ümber leides Seani mu eest. "Sa ehmatasid mind," turtsun. "Ja kus sa olid nii kaua?" olen pahane.

"Tegin seda sama mida sina - kuulasin neid pealt," ajab Sean käed rusikasse. Venna silmadesse on valgunud tohutu viha.

"Kas sa arvad, et nad kutsuvad mu Romani juurde peole?" küsin pisut murelikult. Sean noogutab:"Mhm, aga sa ei tule sinna. Eksole?"

Noogutan ja küsin:"Sa ei arva, et keegi mulle koju tuleb nagu Neels seda tegi?" "Ära sellepärast muretse. Vanemad on ju täna kodus," lausub Sean.

"Oh hei Scarlett ja Sean," tuleb meie juurde Piper. Kogu mu keha läbib üks vastik külmavärin.

"Küüti pakute?" küsib ta fake naeratusega. "Su kodu jääb teisele poole," kergitab Sean kulmu. Piper juuksesalku sõrme otsas keerutades:"Ma lähen Jonase juurde."

"Olgu, hüppa peale," sõnab Sean.

Istume kõik autosse ja siis küsibki Piper selle oodatud küsimuse:"Scarlett, täna Romani juurde peole tuled?"

Kehitan õlgu:"Vaevalt. Ma ei tunne ennast hästi." "Come on, Mad ja Kim ei tule. Mul pole seal kellegi muuga olla," vingub ta. "Ma mõtlen veel sellele," ei anna ma kindlat vastust.

>

Koju jõudes leian vanemate kohvrid koridorist.

"Ema! Isa! Miks teie kohvrid siin on?" küsin praktiliselt karjudes. "Tööreis," ruttab ema koridori ja hakkab juukseid korda sättima.

"Alles teil ju oli. Ja nüüd jälle," ei meeldi mulle see. "Midagi ei ole teha kullakene. Raha peab teenima," räägib ema naerdes.

Sammun raskete sammudega trepist üles. Mulle ei meeldi mõte sellest, et pean siiski täna üksi jääma.

"Scarlett," pistab Sean pea ukse vahelt sisse. Vaatan tüdinud näoga otsa.

"Sobib, kui õhtul poisid siia kutsun? Ma otsustasin neile ka Piperi ja Amberi kavatsustest rääkida," astub Sean magamistuppa sulgedes ukes.

Turtsatan:"Sa ei pea minu pärast oma plaane ju ära rikkuma." Sean voodile istudes:"Chad ja teised on ka mures su pärast, mitte ainult mina. Sa oled siiski mu õde."

"Ja mis te siin teha kavatsete?" viskan voodisse pikali. Vend kehitab õlgu:"Vast mõned õlled, tünnisaun ja fifa. Võib-olla hiljem lähme kluppi, aga Romani juurde küll kohe mitte."