Corrupted: Encore 2 [Writnes & anniepoynter]

#7 - Annie

Agnes oli just magama jäänud ja Doug tuli duši alt. Meil oli kolme peale üks voodi. Tuba oli igatahes palju väiksem kui eelmises hotellis, kuid õnneks oli kõik vajalik olemas.

“Ma lähen käin ka,” naeratasin ja kõndisin toa poole, Doug vaid noogutas. Vannituba oleks kindlasti võinud natuke korralikum olla, aga ma ei hakanud nurisema ja ajasin oma toimetused ära.

Kui ma tagasi tuppa astusin, arvasin alguses, et kujutasin seda vaid ette, kuid siis sain aru, et Doug nuuksus.

"Kallis?" kiirustasin kohe temani. "Mis juhtus?!"

“Mitte midagi, anna andeks, ma olen sitakott...”

"Mis asja?!" kükitasin voodi juurde ja silitasin ta pead.

“Mul ei ole raha, et... teie eest hoolitseda. Palun anna andeks.”

"Kuidas ei ole? Me elame ju hästi... Dougie..."

“Vaata, mis kuradi urkas me oleme! Harry on segane, aga selles oli tal õigus...”

"Kallikene... see pole urgas, see on hotell. Me elame ju palju paremini..."

“Mul pole raha uut kohta osta.”

"Sellest pole midagi. Me müüme vana maja maha ja saamegi... nii see normaalselt käibki ju..."

“Kes ostab seda, kui vannitoas on psühhopaat kinni?!”

Ma ohkasin ja ronisin voodile, võtsin ta endale kaissu. “Selleks ajaks hoiame teda Agnese ja Tomiga metsas.”

"Ja peale seda?!"

“Väike üllatus uutele ostjatele.”

Ta muigas läbi pisarate. "Aga ikkagi. Mõte jääb samaks, ma ei suuda oma peret ülal pidada."

“Suudad küll, kallis Dougie...”

"Kuidas sa saad seda veel öelda! Vaata ringi!"

“Jah, me põgenesime värdja juurest oma kodus ja oleme nüüd mõneks ajaks rahus.”

"Mingis näruses hotellis!"

“Mis, sa rendiks muidu villa või?”

"Teie jaoks..."

“Ei, Doug.”

"Ma tahan, et teil oleks kõik olemas."

“Meil ongi kõik olemas. Ja me armastame sind.”

Ta ei öelnud midagi, keeras näo patja. Silitasin ta selga ja kiskusin ta omale rohkem kaissu.

"Ja mina unistasin siin teisest lapsest... ei suuda teidki ülal pidada."

“Teisest lapsest?”

"Ma tean, et see on halvim aeg."

Ma ei suutnud talle rääkida, et mina unistasin just meie suhte väikesest puhkusest. “No aga... miks teisest lapsest?”

"Ma ei tea... Agnesel oleks mängukaaslane ja meie pere suurem ja..."

“Aga meil on Harry ja mina ei riski lapsega. Pealegi tähendaks see jälle kelleltki varastamist.”

"Ei pruugiks... me saaks lapsendada."

“Jah? Et keegi vaataks meie toimikuid ja näeks, et meil tegelikult pole isegi last? Doug, Agnes peab varsti kooli minema ja tal pole isegi dokumente.”

"Me teeme need. Nii pea kui võimalik.”

“Ma tean, et teeme,” silitasin ta pead. Ma tahtsin nii väga talle rääkida, kuid oleksin ta südame murdnud.