Murest murtud

Karjed mu peas

Karjed mu peas
Ja nõtke jalg kõnnib
Ei too see miskit head
Ma kardan

Põmdi ma ehmatan
Vali kriise must väljub
Ja silmad kinni surun
Käsi tõmbleb

Trummeldan sõrmedega vastu keskpärast lauda
Tuhat mõtet peas
Oleks hea neid teada

Hea ja halb mu silmis on sama
Piisk karikasse veel ja murdun
Tegelikult kama
Vaikusesse sumbun

Tuhmun tahma alla
Sellesse õelusesse
Hoolivuse varemeid vaid näen
Üksinda sinna jään

Need pingutatud naeratused ja tumedad laud
Hirm-väsimus kiirgab sest kõigest
Taandumatult ühte takti taod
Kaelal paljastub lõige

Veri voolab
Süda tuksub mu sees
Tahan põgeneda, varjuda
Sisimas keeb

Kõhus keerab
Okse väljub ja ligane voodi
Siia unne suikun taas
Oma rõveduse oodi

Jälkused mu ümber paljastuvad
Paljuneb nende tülgastav jõud
Ja mina langen
Annan alla ja kallan vee pange

Loobumine, usu kaotus
Kübeke rõõmu veel järel
Pingutus, piiritu tõotus
Hoian silma uduvinel

Keeran selja
Ei jaksa näha seda õudu
Surun end kramplikult kägarasse
Ärevus koguneb, paugud

Võpatan ja jooksen metsa
Pea laiali ja pingul säär
Ei tea, mis saab, saan otsa?
Vahib mulle vastu kaljuäär

Alla hüppan, lendan
Kibe nauding, kahjurõõm ja uhkus
Rahulolu enda sees ma kondan
Ja suren, ei olnud juhus

Tahtsin ise minna sängi
Jätsin küsimuse tõese vastuseta
Tundsin kannatamatut ängi
Peas ammu olin läinud sõtta

Võitlema selle halastamatu maailma vastu
Taluma selle ükskõikset muutust
Liiga palju endast ootasin ja andsin
Lähenesin ja nõrkesin nutust

17. November 2022