Murest murtud

Kõrisse jäi kinni hääl

Ma olen surnud
Ma olen tumm
Ma olen hädine linnupoeg

Ma olen vaikus
Ma olen karjed
Ma olen kadunud laps

Ma olen nõrkus ja häbi ja vale
Ja pettus ja õelus ja nälg
Ja jõledus kuubis ses urkas
Liivale jäänud üksik jälg

Ma dinosaurus inimeste keskel
Üks teisiti mõtleja ja puhas hing
Ja ingel kukkund taevast patuste sekka
Mis on selle kõige hind?

Ma lootus ja rahu ja õnn
Ja killuke head su argipäevas
Ja naeratus kalli ning linnulend
Toeks olen kõigile hädas ja vaevas

Ma kuulan ja vaatan ja hindan
Ma seoseid loon endale peas
Hea, et üldse veel hingan
Mis sest et vaid noorukieas

Mu süda valutab
Aju ühtesoodu sama takti lööb
Ta julgust, usku tahab mulle anda
Aga selle kõik ise ära sööb

Mu nõrkenud käed ja jalad
Aralt vaatan üles taevasse sinakasse
Jälle sulle, päevik, oma kurba elu halan
Ja naasen keskkonda naervasse

Mu valelik mask ei lahku näolt
Ma ei usalda kedagi, ei end
Naeratuse-naeru taha peidan tõelise mina
Palun ole mu kõrval, mõista mind, vend

Siputan jalgu
Nii lapsik see mäng
Blokid keerlevad, mina seisan
Tõuseb äng

Ma piirideta piiritletud
Ja vabadusest kauge veel
Ja nutust kare kurk ning silm on vedel
Peatun mingi olulise otsuse eel

Aeg enne ja aeg pärast
See piir nii õhuke ja katkev
Miks pidi minema?
Miks selle õigsuses ma ikka kahtlen?

Sai tuhat salmi kirjutud
Kuid endiselt see värvitu
Mustvalges maailmas elan ma
Ja jäängi nii ma kulgema

Ei võta midagi ette, et teha heaks oma elu
Ei näe väärtust me eksistentsil siin ilmas
Ei proovigi leida tõde
Ei moodusta ühtegi silda

Jään istuma musta auku
Nii kodune, hea ja soe siin
Kuulen kõrvulukustavat pauku
Ja kurgust alla voolab viru viin

Ma pole enda kehas
Ma olen muu
Mu mõtted pole minu
Kõik ajas muutub, tuul

Ma surmani väsinud
Raugend mu jõud
Kõik energia on kulutud
Hinges valitseb põud

Nii üksik on olla ja elada
Kas surm oleks pääsetee kaunis?
Taas flirt ja kübeke hirmu
Eks näis, kus olen ma juunis

Head aega mu kallid ja armasad
Sai maapealsest elust mulle küllalt
Ma lahkuma pean ja miskit ei võta kaasa
Lahkun julgelt, lahkun üllalt

Hüvasti mu kaaskondlased teid igatsema jään
Kuid koorem oli liiga kange
Ja kõrisse jäi kinni hääl

20. Detsember 2022