Istun ma ja ootan
Mis viga oli enne elada?
Nüüd üle jääb vaid loota
Et paranevad haavad sügavad
Teid unes näen ja ilmsi
Ei muidu saa kui nutta
Ja pisaratest kuivatada silmi
Te musse kinni tambitud kui soo või raba mutta
Nii üksi on siin olla
Ja päevi mööda saata
Tean, kodus ootab Polla
Ma jäänud isamaata
Siin pimeduse rüppes
Nii mahajäetult tunnen end
Ja elu karmis õppes
Peab sirguma taas minu lend
Iga päev ma otsin lootust
Vahel leian, vahel mitte
Ei keegi peatada sa ootust
Kui lõpuks langen teie käte rüppe
Siis rõõmupisarad mu silmist
Ojadena alla voolavad
Kuid ei iial unusta ma eelmist
Elu, millest läbi roomand ma
26. November 2021
YOU ARE READING
Murest murtud
PuisiKuula mind Kuula mind ära Kuula ära mind Ära mind kuula Ära kuula mind Mind kuula Kuula ära Või siis ära kuula
