Muutuv elu

27.osa, kas ta on röövitud?

Muide Geitlyni tütar räägib eesti keelt. Kindlasti kui ta suuremaks kasvab õpib ka saksa keelt.

"EMME, MA ASTUSIN HERRILASELE PEALE!" See kuidas ta seda herilase R-i põristas oli nii nummi, aga me jooksime kiiresti külmkapi juurde, Lysanne istus toolile ja mina võtsin külmkapist jääkoti. Varsti oli tal juba parem. Ta oli diivanil pikali ja hoidis jääkotti jala peal.
"Ma teen ukse lahti, siin on pisut palav"

"Emme kuidas sul sügisel palav on?"

"No ma ei tea printsess"
Avasin ukse. Vaatasin, et muru oli pikaks kasvanud. Otsustasin minna seda niitma. Hüüdsin Lysannele, et ma lähen niitma ja ta vastas, et tuleb liivakasti mängima. Ma olin nõus ja läksime. Ma tõmbasin muruniiduki tööle. Vaatasin korra kuidas Lysanne liivalossi ehitas ja hakkasin siis muru niitma. Varsti läksin kuuri taha niitma, vaatasin enne,et Lysanne ikka terve on, et kukkunud ei oleks vms ja kõik oli korras, ta lasi oma Furbyga liumäest alla. Ma läksin kuuri taha varsti panin muruniiduki kinni ja ütlesin "valmis". Tulles kuuti tagant välja ei näinuf ma kuskil Lysannet. Hakkasin muretsema kuid lootsin, et ta on toas. Jooksin tuppa ja hakkasin Lysannet karjuma. Karjusin ja karjudin. Otsisin toa-toa järel. Ei leidnud ma teda. Kas ta on röövitud? Appi!! Kellele ma helistan. Mul pole sõpru. Eeeee.......... mida teha??? Helistan.... Deem..... Välja mõtlesin... HÄLILE!
"Trr trr"
MIKS SEE TELO NII KAUA KUT....
"Tere Häli kuuleb"

"HÄLI GOD!!"

"Geitlyn, mis juhtus?"

"Mu...mu laps rööviti!"

"Lysanne???"

"Mhm" ma nutsin nagu megalt.

"Olen 1h kohal."

"Tule aga mul ei ole ju palju aega, pean teda kohe otsima hakkama!"

"Ma kiirustan, helista v mine politseisse"

Ta lõpetas. Ma astusin kodust välja, keerasin ukse lukku ja jooksin tänavale, auto uksi avama. Järsku tundsin kellehi käsi enda puusadel. Võibolla on see LYSANNE, ta ulatas ka oma käsi mu puusadele panema!!?? Keerasin ümber ja nägin.... Casparit. (Kui mäletate, siis ta on see kellega me samas klassis käisime ja ta oli mu naaber, kui emaga elasin).

"Mida sa teed siin Caspar?" Uurisin ma tõmmates end temast eemale.

"Tere, mis teoksil?" ta oli vist purjus.

"Mul on kahju, aga sa oled purjus ja mul on ülikiire!"
Istusin autosse, käivitasin auto ja sõitsin politseisse.

Politseis andsin tunnistuse ja siis läksin koju. Ma olin nii paanikas, mida need röövlid mõtlesid????? Miks minu tütart röövida?? Nagu midaaa.... Ma istusin laua taga. Pea oli mu käte vahel ja ma mõtlesin ainult...AINULT LYSANNELE!!
Viie minuti pärast kuulsin ma kuidas sisse astus Häli. Tema häälest sain aru. Ta hüüdis mind ja kui ta kööki tuli hakkas ta mind kallistama ja lohitama. Ta oli nõus Lysanne ja MINU heaks kasvõi kõik Saksamaa majad ja hotellid jne läbi otsima, Peaasi, et teda leida.

*5h hiljem*

Ma olin magama jäänud. Ärkasin, kui Häli karjus:
"LYSANNE LEITI, LYSANNE LEITI, LISANNE LEITI!!"
Ma tormasin Hälini
"Kus ta on????"

"Ukse juures!"
Jooksin ukseni, minu kullatükk, printsess oligi seal!!!!! Ma võtsin ta sülle ja pihistasin teda.
"Kus sa olid?" küsisin.
Laps oli kurb.
Politsei ütles mulle " üks mees nimega Daniel oli ta kinni võtnud ja hoidnud teda enda autos kinni, aga kui nad välja korra läksid, siis politsei täpselt märkas neid ja nad jäid vahele."

"Suur aitäh teile politsei!!"
Ma tõin oma rahakoti ja andsin neile 235€.
"Ma tean, et see pole mingi tasu mu lapse päästmise eest, aga suur tänu teile!"

"Me ei saa seda vastu võtta preili! See oli meie kohustus teie tütar päästa ja otsida!"

"Võtke raha!"

"Olgu. Head aega preili!"

"Head aega!"
Panin ukse kinni ja kallistasin Lysannet.
"Emme, see onu oli väga paha!"

"Mis ta tegi kullake??"

"Ta....... ."

<Eva>