Muutuv elu

28.osa,EINO JAH SIIS!

¥¥¥¥¥¥¥¥¥¥¥¥¥¥¥¥¥¥¥¥¥¥¥
JEEEE, see paus on nüüdseks läbi, olen pisut mõtteid kogunud, nüüd läheb see raamat siis edasi, alustage kahekümne kaheksanda osa lugemist.❤️ Musid kallid❤️ kutsuge oma sõpru ka seda raamatut lugema😇
Lets do it!👇
¥¥¥¥¥¥¥¥¥¥¥¥¥¥¥¥¥¥¥¥¥¥¥¥¥¥¥¥

"Ta...õigemini tal oli seal mitu naist ja ta tegi koledaid asju nendega"

"Aiai kullake!"Ma kallistasin teda. Miks see Daniel nii teeb? Mis tal viga on?
"Emme, ma ei julge enam õue minna!"

"Lähme koos?"

"Ei ma ei taha praegu minna!"
Ta jooksis üles. Ma läksin Häli juurde.
"Tore, et nad ta üles leidsid" ütles Häli.
Ma noogutasin ja jäin aknast välja vaatama. Vaadates välja nägin ma mingit meest mustas, ta jälgis ja uuris meie maja. Mul hakkas kõhe, tõmbasin igast toast kaardinad ette. Häli otsustas järsku, et hakkab koju minema.
"Palun ära mine!"

"Miks?"

"Ma..ma tahan et sa ööseks jääksid!"

"Olgu olgu!"
Ma rahunesin ja läksin Lysanne juurde.
Astudes ta tuppa ehmusin kui teda polnud. Äkitselt hüppasid nurga tagant välja Lysanne ja Maximus.
"Appii!" Kiljatasin ma kui nad välja tulid. Nad itsitasid. Ma lükkasin nad voodi peale ja hakkasin neid kõdistama. Oi, kuidas nad naersid. Varsti ma lõpetasin.
"Maximus , millal sa siia tulid?" pärisin kui olin mõistnud, et Maximus on meie juures ja mina seda ei teagi.

"Ma tulin natuke aega peale seda kui sina oma sõbrannaga rääkisid"

"Olgu! Jääd sa ööseks?"

"Eiei, emme tuleb pärast järgi."
Ma noogutasin ja läksin alla. Häli juba magas diivanil. Panin talle teki peale ja läksin õue, kus keegi tuudutas. Värava ees oli auto, kust lehvitas Maximuse ema. Kutsusin poisi ja ta läks. Lehvitasime Lysannega ja lukustasin ukse.

Selle öö unenägu oli väga imelik. Ma nägin ühte blondide juustega tüdrukut, kes lendas lennukiga. Maandudes läks ta kalju juurde,istus maha. Õhku vaadates nägi ta kotkast, kes tormise mere juures tiirles. Ma tõusin võpatades. Istusin ja hakkasin raamatut lugema. See öö ma enam magama ei jäänud.

*kell 06:00*

Mul oli raamat juba läbi saanud. Istusin pisut ja mõtlesin unenäo peale. Lõpuks tõmbasin hommikmantli peale ja läksin jooma. Võtsin õunamahla.❤️ Varsti kuulsin kuidas keegi mu selja taga kõnnib. Võtsin noa vaikselt kätte ja keerasin end ümber.
"Rahu rahu!" ütles Häli vaadates mulle hirmunud silmadega lahti.
"Sorry!"
"Mis sorry, ma oleks infarkti saanud!"
"No ma arvasin, et Daniel vms" ütlesin ma pühkides enda suud.
"Ok ma tulin ka jooma aga enam pole joogianu, ma magama siis!"
"Okei!" Ütlesin ma ja läksin voodisse. Võtsin enda iPadi ja läksin fbsse. Mul oli palju kirju. Nagu te arvate vn olid need koolist ja ÕPETAJATELT?😣 ma polnud üli kaua käinud ju fbs. Mida asjaa????? MIND ON KOOLIST VÄLJA TÕSTETUD!!!! Kui....kuidas?? Miks? Selle pârast et ma pole aasta vms käinud?!! Oh godd..... Mis minust nüüd saab, ma ei saa heale tööle, kui mul gümnaasiumi õpet pole.....kurat, kõik minu õpingud luhtas..!!!

*hommik*

"Emme emmme emme!" kuulsin avades vaikselt silmi ja tundes kuidas Lysanne mu soolikad seest välja hüppab.
"Nii kallis!" tõmbasin ta endale kaissu.
"Onu Daniel on meie aia taga, emme kes see onu on?"
"Appi Lysanne!!" Mine enda tuppa ja lukusta uks ruttu!!"
"Emme mis on?"
"Kohe!!!!!!!!" ta jooksis kurvalt enda tuppa ja pani ukse lukku. Ma läksin alla ja avasin ukse. Läksin välja ja hakkasin muidugi Danieli peale kohe karjuma. Teate küll, et mis sul siit vaja on ja miks sa mu lapse röövisid jne....
"Rahu!"
"Aa, et ainult seda ongi sul mulle öelda!! Eino jah siis!! Ma ei viitsi sinuga vaielda! Ja see akende taga luusimine lõpeta ka ära!"
"Ma.... Appi ta on tagasi!! Ta on tagasi!!"
"Kes on tagasi?"
"Siin..siin majas elas kunagi üks pere, selle pere isa suri ja nüüd ta käib iga 5 aasta tagant siin kummitamas ja inimesi tapmas! 5aastat ongi ju täis järelikult.. sina ja su tütar olete järgmised!"
"Mida sa ajad?????? Ma ei usu sind!!"
Läksin tuppa ja panin ukse kinni. Minus käisid külmavärinad üle, mõtlesin, et ta on niigi hull ja ma ei tohiks seda uskuda. Läksin Lysanne tuppa ja kallistasin teda.
"Anna andeks, lihtsalt see on paha onu!"
"Pole midagi emme!"
Järsku ma kuulsin kuidas keegi all kõndis, Lysanne isegi kuulis seda ja küsis sosinal kes see on. Ma jooksin enda tuppa ja võtsin sahtlist püstoli.
Kõndisin vaikselt alla, läksin Häli juurde, ta oli nii hirmunud silmadega.
"HÄLI!! Mis juhtus?"
"Ma............ ."

Suht tundub, et see jutt läheb paranormaalseks, aga ma täpselt ei ütle kuna ma ise ka palju ei tea😂 Lihtsalt tahtsin juba edasi kirjutada, nii 28.osa on läbi😂💕 oodake järgmist ja kui soovite uut kommenteerige "ROSES ARE RED"😂😂 muidugi võiksite vajutada tähekest ja kui see läheb oranžiks olete te votenud mu juttu❤️ See tähendab mulle palju. AITÄH KÕIGILE!😍👌

<Eva>