Muutuv elu

29. Osa

|||

Kõndisin vaikselt alla, läksin Häli juurde, ta oli nii hirmunud silmadega.
"HÄLI!! Mis juhtus?"
"Ma..ma nägin nagu mingit inimest, aga see nagu ei olnud ka inimene."
Ma mõtlesin pisut Danieli jutule, aga see ei saa olla mingi mees.
"Häli oled sa täiesti kindel et nägid kedagi, võibolla kujutasid ette?"
"EIII! Ma ei saa sellist asja ette kujutada! Ma tahan enda koju minna!"
ta purskas nutma ja ma hakkasin ka kartma.

|||

Pärast lõunat oli Häli juba rahunenud aga ta pakkis oma asju. Ta oli sisemiselt vihane aga välja nägi nagu rahulik. Ma püüdsin teda veenda siia jääma, aga ta puikles vastu. Viis asjad auto peale ja käis veel korra majast läbi et ega midagi maha ei jäänud. Lysanne jooksis minu juurde.
"Emme, kuhu tädi Häli läheb?"
"Ee kullake tädi peab ära minema, enda koju"
"Kas ta tuleb veel siia?"
"Eks ta ikka tuleb"
Häli tuli uksest välja:
"Kõik!" ütles ta ja tuli meie juurde. Ütles et me oleksime ettevaatlikud ja tegi meile kalli. Me lehvitasime nii kaua kuni ta tänava nurgalt ära keeras. Me läksime Lysanneg tuppa ja Lys läks üles mängima. Mina koristasin kodu, kuni kuulsin ukse kella. Avades ukse nägin ma Karlost.
"Karlos, oh mis sa siin teed? Me pole nii kaua näinud ju"
"Hah pole jah kaua näinud, ma uurisin su kohta internetist. Sain su aadressi ja tulin."
"Nii nummi. Tule sisse!"
Kui ta sisse astus, jäi ta seisma ja imestas, kuidas saan mina elada nii luksuslikus majas. Ta võttis jalatsid ära ja me läksime kööki. Ma pakkusin talle küpsist ja tegin meile teed. Me rääkisime pikalt elust, mis vahepeal toimunud oli ja sellest et miks ta Saksamaale tuli. Varsti jooksis Lysanne alla.
"Tohoh sul on tütar?"
"Jaa"
"Eeeee....."
"Ära mõtle nüüd et ma mingi imelik olen"
"Ega ma...ei mõelnudki,lihtsalt oot kui vana sa nyt oledki?"
"Ma olen 21"
"Ahjaa, aga kas sa oma õega ka suhelnud oled?"
"Ja ma olen üritanud teda kätte saada aga ta kunagi ei vasta mulle"
"No jah, aga ma peaks hakkama minema"
Ta tõusis, tänas mind külalislahkuse eest ja me läksime kolmekesi välisukse juurde. Karlos läks ära ja meie läksime Lysannega mängima.

|||

Kell oli saanud 14:30 ja ma panin Lysanne lõunauinakule. Homme läheb ta jälle lasteada aga mina pean hakkama endale tööd leidma. Kui ta magama jäi, tegin ta põsele musi ja läksin alla. Istusin elutoa diivanile, macbook süles ja vaatasin mis tööle ma minna võiksin. Kuna ma ei leidnud väga midagi panin arvuti ära ja istusin pisut telefonis, vaatasin fbsse ja twitterisse. Koputus aknal ehmatas mind. Läksin akna juurde, seal polnud kedagi. Siis läksin üles ja kuulsin jälle aknal koputust, aga seekord oli see akna koputus seal toas kus ma olin, minu magamistoas. Mulle meenus Sander, kes oli ka alati samamoodi koputanud mu aknale ja siis sealt sisse tulnud. Mu pisarad tahtsid tulla aga ma püüdsin neid tagasi hoida sest mul oli meik peal ja ma ei tahtnud seda laiali ajada. Kolm aastat polnud ma leidnud endale uut poissi, vähemalt 3059 poissi on püüdnud minuga 3 aasta jooksul suhelda, 50 on üritanud minuga kokku saada, 39 on tahtnud minuga lihtsalt aega veeta ja ülejäänud, nendest ei tea ma midagi. Ma ei suuda kedagi praegu võtta, sõpru mul ka ei ole, ainult Iina, aga ta on ka Soomes ja temaga ei ole ma suhelnud. Änniga ma pole ka kaua suhelnud.
Kuna koputused olid lõppenud mõtlesin et helistaks Ännile ja küsiks kuidas ta elu läinud on. Ah jah, telefon jäi ju alla. Kõndisin vaikselt alla, võtsin maast telefoni,mis oli sinna kukkunud kui kuulsin koputust aknale. Läksin ülesse,istusin voodile ja valisin Änni numbri. See kutsus kaua kuni...
"Tere" kostus läbi telefoni Änni hääl.
"Änni tsau!"
"Kes te olete?"
"Ma olen Geitlyn ju"
"Ee, missugune Geitlyn?"
"Kuidas sa mind ei mäleta?"
"Vabandage mul on kiire!"
"Änni!"
Ta lõpetas kõne. Ma ei saa aru kuidas ta mind ära ei tundud hääle järgi. Natukese ajapärast tuli mulle kõne. Ännilt.
"Tsau"
"OMG GEITLYN SORRY ET MA
SIND HÄÄLE JÄRGI ÄRA EI TUNDNUD!!oh issand kuidas sul läheb kullatükk?"
Mu sees käis soetunne läbi:
"Enam vähem ja sul?"
"Mul läheb FANTASTILISELT, me abiellume Nialliga ja me kolisime  Saksamaale!"
"Appi kui tore! Ma elan ju ka Saksamaal,saan vahepeal sul ka külas käija!"
"Kuule äkki saame kokku! Tegelt mul pole kiire,pidin seda ütlema kuna ma ei viitsind "võõraga" rääkida. Äkki saame kell 16:00 Berliini Starbucksis kokku?"
"Ja ikka, aga ma võtan enda tütre ka kaasa"
"OOTA MIDA, SUL ON TÜTAR?"
"Ja, aga pärast räägime,tsau"
"Davai,tsau"
Ma jooksin pesema,siis läksin panin riidesse ja tegin uue meigi. Ma läksin vaikselt Lysanne tuppa. Ta istus enda voodil ja mängis kahe barbiga.
"Kullake miks sa mind ei kutsunud?"
"Ma ei tea"
Ma tõstsin ta voodist välja ja ütlesin et me lähme linna, ta oli väga õnnelik. Talle meeldib minuga linnas käija. Varsti oli kell 15:45 ma panin asjad kokku ja me läksime autosse.

|||

Jõudes kaubanduskeskusesse, võtsin Lysanne enda sülle ja me läksime starbucksi. Ostsin endale kohvi ja Lysannele andsin mahla. Varsti nägin kaugelt et Änni tuleb, ta oli küll muutunud aga ma tundsin ta ära. Ta jooksis minu poole, me tegime suure-suure kalli. Ja siis nägin et Niall tuli ka, tehin talle ka kalli ja me istusime lauda. Niall ostis Ännile ja endale kohvi.
"Appi kui nunnu tütar sul on!" Ütles Änni kui me istusime ja ta Lysi nägi. Lysanne naeratas.
"Eks ta selline nummi mul on jah!"
"Kus Sander on?" küsis Änni hoopi mult sellise küsimuse. ( änni ei tea et Sander surnud, keegi väga ei tea)
"Änni, Sander on juba 3 aastat surnud!"
"Mida???"
"Jah aga ei taha rääkida sellest, ta oli hea mees ja ..." pusarad tulid.
Niall tuli kohvidega lauda. Kui ta nägi et ma nutan küsis mis juhtus ja Änni ütles talle. Sander oli Niallile nagu vend,niiet Niallil kukkus üks kohvitass maha (see oli õnneks tops mitte klaas v tass).
"Ku...kuidas? Miks?"
"Ma ei saa rääkida" ütlesin ma. Varsti me rahunesime ja rääkisime parematest asjadest. Me läksime pärast poodidesse. Ja kui Änni tahtis pulmakleiti minna ostma olin nõus temaga kaasa minema.
"Niall võta Lysanne endaga, aga hoia teda hästi!" ütles Änni.
Ma kükitasin Lysanne ette:" tahad onu Nialliga kaasa minna, mänguasja poidi ja kuhu onu Niall veel minna tahab?"
"JAAA!" karjus ta kohe. Ma tegin Lysannele musi ja Änni suudles Niallit ninge nad läksid. Me läksime pulmakleite valima ja kui Änni ühte kena kleiti selga proovis ja välja tuli oli see vapustav mida ma nägin. See oli tema seljas lummav. Äkkitselt tuli ta minu juurde. Ma vaatasin talle suurte silmadega otsa. Kuni ta andis mulle ühe ümbriku. Selle sees oli pulmakutse. AWWW, nii nunnu!
"Ma olen tahtnud sind ammu juba kutsuda aga pole leinud su kohta infot."
"Awwww nii nummi, no jah! Selle kleidi sa võtad!"
"GEITLYN!! VAATA.....!!!"

¥¥¥¥¥¥¥¥¥¥¥¥¥¥¥¥¥¥¥¥¥¥¥

Jeei! Naannananan
Ma tegin ära lõpuks selle osa!
Aitäh kes te loete mu raamatut!❤️
Olete parimad!❤️
Igaljuhul votege,kui meeldib v midagi ei meeldi siis palun kommenteerige.
Armastan teid kõiki! ❤️
Kui on soovitusi mida ma veel kirjutada võiksin, siis privaatsõnum on alati vaba ja võite oma mõtteid jagada :D

EVA💞