Juhuslik valik • a.i

1.

,,Ash, me luurame siin ringi nagu kaheteist aastased!'' vingus Calum tasasel häälel.

,,Ole vait, kui sa vahele ei taha jääda!" vastasin talle, hääles väike viha toon.

Varjasime end seina ääres, mis oli laotud tellistest ja veidi sammaldunud. Paar meetrit eemal asus maja, mida mina jälgisin.

,,Ulata mulle kähku kaamera!'' käskisin Calumit tagant kiirustades.

Kutt ainult torises, kuid siiski ulatas mulle mu peegelkaamera.
Sealt ta tuligi, väljus oma kodu uksest. Tüdruk, keda olin pea kuu aega jälginud.

,,Mia Hall, väikelinna tüdruk, hobiks laulmine." seletasin aeglaselt.

,,Hakkab jälle pihta!" vangutas Cal pead.

Poistele ei meeldi väga, et ma inimesi jälgin. Algul oli see kõik nende jaoks okei, nüüd enam mitte. Kuid mul on vaja oma vaba aega kuidagi sisustada ja just tüdrukute jälgimine on see õige. Viimasel ajal üritavad poisid minu vaba aega vähendada, tehes selleks pikemaid bändiproove. Ega mind ei heiduta see.

,,Mis sa arvad, kui ma valiks uue?" küsisin oma mõtte mulli lõhkudes.

,,Mis uue?"

,,Mitte jälle uus tüdruk!" ütles ta häält tõstes, saades aru mu küsimusest.

,,No, mõtlesin küll seda." vastasin talle ja pühkisin oma teksad mullast puhtaks.

,,Kuule, äkki lähme koju?" küsis Calum nüüd ühelt jalalt teisele tammudes. Ilmselt oli tal külm hakanud.

,,Sa kohe üldse ei muutu, Cal!" naersin ja võtsin ta sõbrakallistusse.

,,Aga homme tuleme kindlasti ja otsime uue!" rääkisin kindlalt.

Ta ainult pööritas oma silmi, kuid oli sellega nõus.
Olime jõudnud majani, kus me hetkel peatusime. Tänu oma heale sõbrale, saime siin ööbida, sest ise ta viibis hetkel kuskil välismaal.

,,Me oleme tagasi!" hüüdsin valjult.

,,Keda seekord siis jälgisid, seda Isabelle, või oot...seda teist, kelle nime ma ei mäleta." küsis Luke, kes oli köögist ilmunud Hiina toit käes.

,,See teine oli Mia," tuletas Calum talle meelde.

,,Vot jah, see Mia." rääkis Luke täis suuga.

Ma ei teinud välja sellest küsimusest, vaid sammusin kööki. Märkasin laual pitsa karpi, otsustasin selle kõik endaga üles kaasa võtta.

,,Tänud pitsa eest!" ütlesin veidi valjemat häält tehes ja oma tuppa seejärel suundudes. Avasin oma toa ukse ning lükkasin selle pärast uuesti jalaga kinni. Asetasin pitsa oma suurele lauale ja krabasin sealt ühe pitsa viilu. Mm, see maitses hästi!
Olin pilgu viinud oma toa seinale, kus asetsesid kõikide tüdrukute fotod ja nende kohta käiv informatsioon. Nagu näha, siis vaba aega on olnud mul palju, sest kõik on siia seinale tekkinud aasta jooksul. Mälusin mõtlikult oma pitsat. Jõudsin järeldusele, et mul on kindlasti vaja kedagi uut, keda saaks jälgida. Mu jälgimine ongi läinud liiga üksluiseks, ma vajan rohkem põnevust oma ellu. Otsustasin teha järgmisele "õnnelikule" oma seinal ruumi. Võtsin seinalt maha paar vanat fotot, mis tõid naeratuse suule. Ma mäletan veel nende tegemisi, nende totakaid nalju oma sõbrannadele, isegi hobisid. Päris naljakas või mis?
Kuulsin koputust uksele ja ka selle kohest avanemist.

,,Hei, vennas!" tervitas Michael mind.

,,Mikey sina!'' naeratasin.

,,Mis mureks?"

,,Tegelikult tahtsime sinuga rääkida."  vastas Mikey ja nüüd ilmusid ka ülejäänud poisid mu uksele.

,,Ega mitte jälle sellest minu "hobist"?" küsisin ja keerasin ennast seina poole tagasi, et jätkata pooleli olevat tegevust.

,,Kahjuks küll!" lausus nüüd Luke.

,,Ash, sa pead sellega lõpparve tegema." rääkis Mikey.

,,Te ju teate, et ma ei tee seda!" ütlesin veidi valjema häälega.

,,See pole normaalne vaba aja veetmise viis ja pealegi meil on palju tegemist esinemistega." oli oma suu nüüd lahti teinud ka Calum.

,,Kui te midagi rohkem tarka ei tulnud ütlema, siis võite lahkuda!" vastasin neile , ennast mitte sinnapoole keerates. Jätkasin seina pealt fotode alla võtmist.

,,Üks kord pead nii kui nii selle ära lõpetama!" ütles Calum ja lahkus siis viimasena minu toast.

Eks seda vaatab!

Lõpuks ometi olin oma seinaga rahul, ruumi oli uuele palju. Haarasin tooli jala kõrvalt oma koti, pannes selle siis lauale. Võtsin kotist välja kaamera, et see laadima panna. Seejärel otsustasin magama minna, jättes jalga ainult oma lemmikud dressipüksid.
Loodan, et homme õnn naeratab mulle!

*

Olin hommikul juba kaheksast üleval, parem alustada jälgimisega varakult. Panin kiiresti jalga oma mustad lõhkised teksad, selga Rolling Stones'i t-särgi ja peale teksatagi. Jätsin oma lokkis juuksed nii, nagu need olid. Ühendasid laadja kaamera küljest lahti ning asetasin kaamera enda kotti. Asetasin koti õlale ja kiirustasin oma toast välja, üritasin võimalikult vaikselt trepist alla minna. Köögist haarasin kaasa banaani ja sealt edasi koridori. Tõmbasin jalga oma veidi kulunud VANSid, võtsin koridori kapilt päikeseprillid ja astusin välisuksest välja. Nii palju siis koos Calumiga minemisest.

*

Istusin pargipingil ja sõin rahulolevalt oma banaani. Nägin kaugelt minu suunas jalutavat neiut, tõmbasin peaaegu banaani kurku, mille tõttu viskasin oma pooleli oleva toidu prügikasti. Ma peaksin veidi vähem rahmeldama ja asja rahulikumalt võtma. Võtsin kotist välja kaamera ja teesklesin seejärel, et teen loodusest pilti. Tüdruk oli möödunud minust, pöörates mulle mitte vähimatki tähelepanu. Jäin talle imestunult järele vaatama. Huvitav, ta tundub selles linnas olevat uus, sest ma pole teda varem siin näinud. Vaatasin kaameras selle neiu pilti, mille ma just äsja temast sain. Naeratasin endamisi, sest olin leidnud isiku keda jälgida. Mis veel parem, ta on minu jaoks praegu täiesti tundmatu.

***

Heii!

Uue raamatu esimene peatükk siis!

haha sorry, kui ei tulnud piisavalt huvitav, aga luban, et järgnevates osades läheb põnevamaks :D

Loodan, et raamatut hakatakse lugema, võin loota sellele?

Ja ''ilusat'' homset koolipäeva! püsige elus oktoobrini, siis jälle vaheaeg ;)

Näeme järgmises peatükis! :))

COMMENT\VOTE

Elina xx