Juhuslik valik • a.i

6.

''Kas ma ütlesin selle lause valjusti välja?''

''Ma ei mõelnud seda üldse tõsiselt.'' laususin valetades ja pöörasin pilgu järve kõige kaugemasse serva.

Tundsin ikka veel neiu põrnitsevat pilku endal.

''Hea küll, sa ei mõelnud seda tõsiselt. Sain aru. Miks sa üldse siis suu lahti tegid?'' arutles Iris pahaseks saades.

Ta oli silla pealt püsti tõusnud ja oma suure märkmiku kaenla alla sättinud.

''Oleksin võinud tõesti suu kinni hoida'' vastasin talle pärast pikka vaikust.

''Kas ma võin nüüd lahkuda?''

Iris oli mu öeldu peale solvunud, sest ta hääles oli kuulda viha.

Vaatasin uuesti neiule otsa, et aru saada millest selline küsimus.

Ma olin seisnud talle täpselt tee peale ette, ega lasknud tal endast mööda minna.

''Ei'' ütlesin lühidalt ja ootasin, mida Iris ette kavatseb võtta.

''Tule lihtsalt eest ära, või muidu-'' ähvardas tüdruk.

''Või muidu mis?'' segasin tema lausele vahele.

Iris sulges hetkeks oma silmad ja ohkas. Ta ei olnud kindel, kas lõpetada see lause.

''Ma lükkan su vette, kui sa eest ära ei tule.'' teatas Iris, kuid ta silmis oli näha juba kahetsust.

''Sa ei julgeks.'' muigasin.

''Ära alahinda mind!''

Ma kahetsesin enda öeldut, sest ta üritas mind tõugata sillalt alla.

''Hea küll, ma lasen sul minna!'' hüüdsin allaandvalt käed üles tõstes. Ainuke asi millest hetkel hoolisin, oli mu kaamera.

Iris peatus hetkeks.

''Ulata mulle oma kaamera.'' käskis neiu. Mis tal plaanis on?

''Milleks sul seda vaja on?'' küsisin segaduses olles.

''Lihtsalt ulata.'' vastas tüdruk kindlalt.

Võtsin oma kaamera seljakotist välja ja ulatasin selle talle. Seejärel lasin kotil oma kõrvale maha kukkuda.

Järgmine hetk neiu lükkas mind. Ma kaotasin tasakaalu ja kukkusin vette. Vajusin korra vee alla ja tulin seejärel pinnale. Raputasin oma märgasid juukseid.

''Miks sa seda tegid?'' küsisin hämmeldunult.

Iris tõstis kaamera oma silme ette ja tegi paar klõpsu minust.

''Ma ütlesin, et ära alahinda mind.'' lausus Iris naeratades ja asetas kaamera mu avatud seljakotti.

Neiu sättis oma märkmikku käe all ja jalutas sillalt maha lagendikule. Ujusin kiirelt kaldale ja ronisin järvest välja. Mu riided olid läbimärjad. Ohkasin.

''Aitäh, et vähemalt mu kaamerale armu andsid!'' hüüdsin talle järele.

Tõmbasin seljakoti luku kinni ja asetasin selle oma õlale. Otsustasin tüdrukule järele minna.

Ta oli korra seisma jäänud ja selja taha minu poole vaadanud. See vaatepilt temast siin lagendikul seismas, nägi imeline välja.

''Kas ma võin sinust teha paar klõpsu, sa näed tõesti lummav välja siin lagendikul!'' hõikasin talle eemalt. Ma mõtlesin seda tõsiselt.

''Tead, sa oled veider ja mu vastus on kindel ei!'' teatas Iris keset lagendikku.

''Ja palun lõpeta minu jälitamine!''