Juhuslik valik • a.i

2.

Sulgesin kiiruga välisukse, visates oma VANSid sama kiirelt jalatsiriiulile. Olin oma suuna võtnud juba trepi suunas, kui mind peatas vastutulev Luke.

,,Ja kust sina tuled?'' küsis noormees kulmu kergitades.

,,Väljast,'' vastasin napisõnaliselt, sest mul oli kiire.

,,Ah, jälle need tüdrukud!'' pomises Luke omaette ja sammus minust mööda.

Jäin hetkeks talle järele vaatama, kuid otsustasin koheselt edasi liikuda oma toa poole. Ruumi jõudes istusin oma läpaka taha ning ühendasin peegelkaamera arvutiga.  Mõne minuti pärast oli uue neiu pilt arvutis valmis selleks, et see välja printida.

Silmitsesin uue isiku pilti oma käes. Asetasin pildi seinal olevale tühjale kohale, endal suu kõrvuni naeratamas. Nüüd on vaja teada saada ainult neiu nimi ning ülejäänud on juba lihtne!

Kuulsin uksel õrna koputust, mis tõi mind oma maailmast välja.

,,Jaa...sisse!'' ütlesin mõtlikult.

,,Ash, me peame rääkima!'' lausus Calum tuppa sisse jalutades.

,,Jälle mingi uus või?'' küsis kutt seinale lähemale minnes ja seda vaadates.

,,Jah,''

,,Ashton Irwin, see ei saa enam nii jätkuda!'' ütles Calum häält tõstes.

Paari minuti pärast sain aru, et Calum on vihane mu peale.

,,Mina tean ise, millal selle ära lõpetan!'' käratasin talle lõpuks.

,,Ei, sa ei tea ise! Sa pole terve aasta jooksul suutnud kordagi oma nõmedat hobi unustada!''

Oleksin tahtnud talle praegu kallale minna, olin nii vihane. Haarasin laualt oma telefoni ja kõndisin toast minema. Kuulsin Calumit midagi mulle ütlemas, kuid ignoreerisin teda.

,,Kuhu minek?'' küsis Michael, kes mulle trepil vastu tuli.

,,Jäta mind rahule!'' vastasin ülbelt.

Ma ei kavatsenudki enam kauemaks siia majja jääda. Tõmbasin koridoris jalga oma tennised ning asetasin päikeseprillid ninale. Välisuksest välja astudes paistis lõunane ere päike otse mu näole, olin hetkel prillidele väga tänulik. Otsustasin suuna võtta siin lähedal asuvasse kohvikusse, parem ikka kui kodus olla praegu.

Kohvikusse sisse astudes olin teinud aja suhtes veidi vale arvestuse, sest see koht oli puupüsti rahvast täis. Ohkasin raskelt, kuid otsustasin järjekorras oodata ja endale siiski midagi tellida. Kümne minuti pärast oli järg jõudnud minu ees oleva neiuni. Jäin tüdrukut tagant poolt silmitsema, ta tundus mulle kuidagi tuttav. Kus ma teda näinud olen?  Järgmine hetk, mul sähvatas...minu ees seisab inimene, keda mul on plaanis jälgima hakata.

,,Tere, sooviksin tellida ühe sidrunitee ja banaani šokolaadi koogi.'' lausus ta malbel häälel.

Mulle meeldis ta hääl!

,,Kas te maksate sulas või kaardiga?'' küsis müüja ainult.

,,Maksaksin kaardiga,'' vastas tüdruk.

Nüüd oli minu võimalus!

Mul vedas, et olen neiust pikem, nii siis küünitasin ennast üle ta õla vaatama. Iris Foster nimi, mille lugesin välja tema pangakaardi pealt. Edasi mul enam ei vedanud.

,,Vabandage, kas teil on mingi probleem?'' küsis Iris, olles pahane.

,,E-ei ole, kas peaks olema?'' küsisin kohmetult, kui olin aru saanud mis just teinud olin.