Teistmoodi Tuhkatriinu Lugu (ümberkirjutamine)

11.OSA "FUCK!"

Ta oligi selle ära teeninud.

"Joey, kas sa oled kindel, et siit põgenemine on hea tegu?" küsisin juba hingeldades, sest olime juba üpris kaua jooksnud.

"Ei. Mary, see ei saa ega hakka vale olema, sest ma tegin õigesti, et röövisin su ära." ütles Joey sarkasmiga.

"Ha.. ha. Kuule võiks äkki puhata natuke? Me oleme juba niigi kaugel sellest vanamehest ja raputasime ammu maha." ütlesin hingeldades.

"Ja ikka!" ütles Joey ja jäi seisma. Samuti tegin mina ka nii.

"Mis edasi nüüd saab? Ma ei saa koju minna, sest ma oleksin surnud. Fiona lööks mu maha." ütlesin narveerides.

"Mis sa pabistad? Pealegi sa võid ainult oma unistustes sinna majja tagasi minna, sest ma ütlen, et sa ei lähe sinna tagasi," ütles Joey.

"Oot.. mismõttes?" küsisin nüüd juba päris segaduses olles.

"Just, nii nagu sa kuulsid. Sa ei näe enam kunagi ega lähe enam kunagi Fiona, Brianna ja Gabriella majja tagasi." ütles Joey mulle silmapilgutuse saates.

"Väga hea nali, Joey. Tõesti. See aitas hetkel minu olukorda väga." ütlesin natuke solvunult.

"Ei aga ma mõtlen päriselt!" ütles Joey.

"Päriselt? Tead mina ei mõtle päriselt. Ja jäta mind rahule!" ütlesin talle madala tooniga.

Ma ei tea tõesti mis mulle sisse läks. Ma lasin ise tal mind vedada, et saaksin põgeneda ja nüüd sõiman tal näo täis?Ma olen ikka eriline tobu aga siiski.

"Mary, mis sul viga on? Juhtus sul ennem midagi?" küsis Joey juba murelikult.

"Kas mul peab alati midagi juhtuma? Ei?Ja? Ma tahan lihtsalt üksi olla!" ütlesin vaiksel toonil.

"Aga.. Mary-" hakkas Joey ütlema, kuid segasin talle vahele.

"Ei ole enam "Aga-sid". Palun jäta mind tõesti rahule!" ütlesin.

"Heaküll! Käi sina ka persse. Mina aitan sind ja sa saadad mu lihtsalt perse. Ma uskusin sinusse Mary, kuid mida sina teed? Sa kasutad mind lihtsalt ära!" ütles Joey juba minu peale häält tõstes.

"Mina ja kasutasin sind ära?" küsisin lõpuks karjudes.

"Jah!" ütles Joey ja karjus.

"Kurat miks ma peaksin sind ära kasutama? Ma ei ole selline nagu Gabriella ja Brianna ega Fiona. Saa aru, et ma olen teine inimene." karjusin talle näkku.

"Ei sa ei ole teine inimene, Mary. Sa oled täpselt samasugune lipakas nagu Brianna ja Gabriella. Isegi Gabriella ja Brianna on sinust paremad." karjus Joey mulle näkku.

"Paremad? Aa loomulikult sina oled see Badboy kes tunneb ainult head tüdrukut voodis?" küsisin karjudes. Joey oli vait.

"Kas midagi on veel öelda?" küsisin järgmine hetk.

"On jah. Sa kasutasid mind ja see oli valus." ütles Joey lõpetuseks ja kadus minema joostes.

Ma lihtsalt vangutasin pead ja vaatasin talle järgi kui ta minema jooksis. Poiss?Poiss jookseb tüdruku juurest minema?Kas ma olen siis tõesti nii südametu?Istusin lihtsalt maha ja nutsin. Nutsin endast kõik viha välja.

"MA VIHKAN ENNAST!" karjusin metsas täiesti kõrist. Kõik kajas vastu.

"VIHKAN, VIHKAN JA VIHKAN." karjusin täiest kõrist lõpetuseks.

Viskasin keset metsa samblikusse pikali ja vaatasin taevast. Kuna hetkel oli päev siis sain vaadata pilvi mis koostasid erinevaid asju. See oli huvitav. Ma tegin seda tegelikult lapsestsaadik juba ja mulle meeldis see siiani.

Miks? Miks Joey mulle nii tegi? Kindel on see, et Joeyle ma ei andesta seda, sest ta võrdles mind Brianna ja Gabriellaga ja see haavas mind. Ma pean vist koju minema. Kuidas ma koju lähen. Tõusin püsti ja siis väänasid oma jala välja. Karjusin täiest kõrist. Miks minuga sellised asjad juhtuvad? Miks minul? Ah? Ma olin tol hetkel nii vihane, et astusin täiesti mõtlematult selle sama jalaga ja lõin täiest jõust vastu maad.

Ja tundub, et selle algse väänangu tõttu ja see pauk kooslus tundus, et mul oli jalaluu murd. Kurat. Kas seda on tõesti vaja või?

"FUCK!" karjusin täiest kõrist.

Otsisin roomates mööda sambliku mõne puu mis oli mugavam ja laiem. Toetusin seljaga sinna vastu puud ja lihtsalt panin silmad kinni ja mõtlesin häid mõtteid. Kuni tundsin kellegi hingamist otse oma juustesse. Avasin silmad ja tulin kiirelt püsti, kuid röögatasin ja kukkusin pikali.

"On sul kõik korras?" küsis mingi võõras hääl murelikult.

"Ei ole. Tundub, et mul on jalaluu murd." ütlesin.

"Kindel? Ma viin su arsti juurde?" ütles võõras.

"Kõigepealt.. Kes te olete?" küsisin nõudlikult.

"Ahjaa.. Ma olen Ashton. Ma sattusin siia metsa ja arvasin, et korjad siin marju jne." ütles Ashton.

"Eem.. okei. Ja minu nimi on Mary. Lihtsalt Mary." ütlesin.

"Meeldiv!" ütles Ashton.

"Aga äkki viiksid mu tõesti haiglasse vaatlusele?" küsisin.

"Ma arvan, et vaatame kõigepealt selle haava minu juures läbi ja siis lähme." ütles Ashton.

"Heaküll!" ütlesin temaga nõustudes.

Ashton tõstis mu püsti ja ma panin ta teiselepoole õlale oma käe, et selle abil kõndida, sest ilma toeta oli mul tõesti võimatu kõndida jalas oli suur valu. Kõndisime ja kõndisime. Lõpuks jõudsime tema majani. See oli selline lihtne ja tavaline. No mulle meeldis ütlen ausalt.

Ashton avas ukse ja tõstis mu uksest sisse. Seejärel pani ukse lukku. Võttis mu sülle ja viis.. magamistuppa vist.

"Mis sa nüüd teed?" küsisin juba hirmunult.

"Vaatan su haava üle." ütles Ashton.

"Aaaaa.." ütlesin.

Jumal ma juba arvasin, et tal on kavas midagi muud. Vähemalt saab teda usaldada. Lõpuks tuli tuppa tagasi Ashton.

"Ahjaa.. kutsu mind Ash'iks." ütles Ash mulle naeratuse saates.

"Okei." ütlesin talle laia naeratuse saates. Järgmisel hetkel käis PAUK.

________________________________________________________________________

Hey! :)
Loodan, et see osa meeldis! :)
Mis te arvate kas Mary ja Joey või Mary ja Ashton? Igatahes uus osa tuleb lähipäevil. Varsti on Valetinipäev JUHUUUU❤️💕. Palun teid kõiki, et ärge kirjutage mulle enam "Uut!" see on nii nähtud sõna kirjutage midagi erilist mida saan kunagi meenutada! (:

Kallad olete! (:

Armastusega, LauraWizzle❤️💕

-LauraWizzle