Teistmoodi Tuhkatriinu Lugu (ümberkirjutamine)

26.OSA "TE OLETE NAGU ÕED"

"Ära kurvasta." ütles Joey ja tõstis oma näpuga mu lõua ülesse ning seejärel ma pöörasin pea tema poole.

Joey vaatas mulle silma ja siis lähenes mulle. Viimasel hetkel ma pöörasin oma pea kõrvale nii, et ta tegi suudluse asemel mulle põsemusi.

Ma ei tea ma ei olnud selleks valmis veel. Ma ei tahtnud veel temaga midagi luua, kuna ma kartsin usaldada kedagi.

"Ma mõistan!" ütles Joey mõistvalt, kuid samas ka pettunult.

"Vabandust, aga ma ei ole selleks valmis!" ütlesin.

"Ma saan aru!" ütles Joey.

"Mary ja Joey kas teiega on kõik korras?" küsis.. Melody.

"Ja Melody ära räägi hetkel Mary on niigi šhokis." ütles Joey ja tugevdades oma haaret minu ümber.

"Miks nad seda maja ei kustuta?" küsis Melody.

"Seda kustutakse hetkel aga sa lihtsalt ei näe seda nad on teiselpool maja. Ma jätan selle majaga hüvasti." ütlesin ja proovisin murult püsti tõusta, kuid see ei õnnestunud, kuna Joey haaras mu randmest.

"Sa ei lähe see on ohtlik." ütles Joey ja tiris mind murule tagasi istuma.

Kuna mul ei olnud tõesti jõudu enam siis toetusin Joey õla peale ja vaatasin maja mis kustutati. Mida Fiona nüüd sellepeale ütleb? Ma olen surmalaps.

Järgmisel hetkel tundsin, et teiselepoole istus ka keegi aga lõpuks sain aru, et see oli Melody kes ka silitas mind õrnalt. Kõik oli kadunud. Minu maja mis põleb.

Järgmisel hetkel oli juba tuletõrjuja ära läinud ja kõik muud tegelased ka ja siis ei jäänud sellest majast enam midagi järgi. Kõik oli süsimust ja pime oli ka veel.

"Hakkame minema." ütles Joey ja tõstis mind ülesse.

"Kuhu?" küsisin järgmine hetk talle otsa vaadates.

"Minu ja Melody majja." ütles Joey.

"Ei ma ei saa tulla. Ma pean aru andma Fionale kelle maja põhimõtteliselt õhku lendas. Ta tapab mu ära." ütlesin rabeledes Joey haardest lahti, kuid võimatu.

"Sa ei lähe kuhugile ja Fiona ei saa sulle haiget teha muidu tuleb sellel vanaeidel minuga tegemist." ütles Joey vihasemalt.

Me polnud kõndinudki, kuid siis kuulsin kihutamist enda seljatagant ja auto peatumist.

Pöörasin ennast ümber ja seal oli Fiona. Mis ma nüüd teen? Ma lähen vangi?

"KURADI HOOR SELLINE MIDA SA SELLE MAJAGA TEGID? MA TAPAN SU ÄRA. SA KÕDUNEDKI NÜÜD TÄNAVAL SA EI SAA KUHUGILE MINNA." ütles Fiona meile kolmele lähemale tulles.

"Andke Mary siia ma olen ta ema." ütles Fiona.

Ma olin uimane ja ei olnud ennast valmis kaitsma.

"Unista edasi!" ütles Joey ja lükkas ta edasi.

"Joey ma tegelen selle Fionaga ise teie minge Maryga siit minema." ütles Melody lõpuks.

"Ei õde-" hakkas Joey ütlema, kuid Melody segas vahele.

"Minge, ma olen juba 3 aastat käinud karates nii, et karta pole vaja, minge juba." ütles Melody.

Joey vangutas pead aga siis võttis mu sülle ja siis jooksis. Ma uinusin, kuna ma ei suutnud end enam ülal pidada.

***

Avasin õrnalt oma silmad ja avastasin end külalistetoast. Jumal tänatud.

Proovisin õrnalt püsti tulla, kuid ei saanud peasse lõi kohutav valu. Panin pea tagasi padjale.

Nägin, et ukselinki liigutati ja sisse astus Joey.

Tõusin koheselt äkiliselt püsti, kuid juba ma olin unustanud, et ma ei tohi püsti tõusta, kuna mu pea valutab kohutavalt.

Joey jooksis kohe minu poole ja aitas mind pikali tagasi.

"Ole paigal, sa pead terveks saama." ütles Joey minuga pahandades nagu väikese lapsega.

"Ma pole enam 5-aastane Joey!" ütlesin naerdes.

"Kas Melody on elus?" küsisin peale pikka vaikust.

"Ja on. Tahad kutsun ta siia?" küsis Joey lõpuks.

"Ja loomulikult." ütlesin naerdes.

Joey läks minema ja juba mõne minuti pärast tuli Joey asemel tuppa Melody koos Joeyga.

"Hei, Mary kuidas tervis on?" küsis Melody naeratades.

"Hästi kõik on suurepärases korras." ütlesin naeratades.

"Haha siis on tore." ütles Melody.

Joey jälgis nii mind kui Melodyt kordamööda.

Lõpuks vaatasime mõlemad Joeyle otsa ja samal ajal küsisime "Mida?".

"Ei te olete nii sarnase iseloomuga inimesed nagu õed oleksite." ütles Joey.

Naersime ainult koos Melodyga.

"Ära aja jama!" ütlesin.

"Ei ma ei ajagi see on tõsi." ütles Joey.

Me vaatasime lõpuks mõlemad Melodyga otsa üksteisele.

"Mu isa ütles küll, et mul on õde kes hakkab 'M' tähega aga pärisnime ta pole kunagi öelnud." ütlesin.

"Mis su isa nimi oli?" küsis Melody järgmisel hetkel.

"Paul White." ütlesin järgmisel hetkel.

"Oota mida?" küsis Melody järgmisel hetkel.

••••••••••••••••••••••••••••••••••••••••

Nonii... kurbusega teatan,et see oli raamatu eelviimane osa. Kuid ärgem kurvastage, kuna mul on teisigi raamatuid mida kirjutada. Igatahes vote, comment ja follow.

Nägemiseni! :)