Teistmoodi Tuhkatriinu Lugu (ümberkirjutamine)

16.OSA "PAKSPERSED"

Kui ma isegi ei suhtle Joeyga?

"Emmm... vaata Melody asi on selles,et.." jäin järgmisel ajal vait.

"No?" küsis Melody juba segadusesolles.

Argg.. Miks on nii raske inimestele midagi öelda. Ma jätsin kindlalt juba vale arvamuse endast.Ahh.

"Ma ei suhtle enam Joeyga." ütlesin Melodyle samal ajal Melody pupillidesse vaadates.

"Aga miks siis? Mis juhtus?" küsis juba Melody juba paaniliselt.

Miks ta pidi nii reageerima? Miks ma peaksin temaga siin jutustama? Miks ma näiteks kodus diivanil ei võiks olla?

"Ma pean koju minema." ütlesin kiiruga mingi vale välja mõeldes.

"Oota palun-" hakkas Melody ütlema, kuid segasin talle vahele.

"Ei olen mitte mingit aga. Ma pean koju minema." ütlesin ja keerasin Melodyle selja ja hakkasin kodupoole liikuma.

Tundsin kuidas Melody veel mulle tagantjärgi vaatab. Tundub, et ta oli minu pettunud. Joey on selles kõiges süüdi. Tema põhjustas selle.

***

Astusin koduksest sisse ja koorisin end riidest lahti.

"Wow.. väga hilja peale ei jäänudki. Miks nii kiiresti tagasi?" küsis juba Fiona esikus olles ja seinale toetudes.

Fiona on ka mingi väärakas või? Küll on Fional probleem, et jään hilja peale ja siis on probleem, et tulen liiga vara?Millega ta siis lõpuks üldse rahul on?

"Ei viitsinud enam jalutada ja tuju eriti polnud." ütlesin mingi totaka vabanduse öeldes.

"Okei. Kao siis oma tuppa!" ütles Fiona ja lahkus seejärel esikust.

Kas see Fiona saab ka kunagi midagi ilusti öelda? Rahulikult? Tundub, et ta ongi selline totakas. Mida ma tema majas veel siin teen? Ma peaksin juba ammu siit leelet laskma.

Lõpuks siis liikusin ülesse oma tuppa ehk pööningule. Panin ukse vaikselt kinni. Pöörasin ennast ümber ja sealt vaatas vastu mulle Brianna ja Gabriella. Pööritasin silmi.

"Ja mida teie tahate?" küsisin käed rinnale risti pannes.

"Ajame natuke juttu." ütles Gabriella õelalt.

"Teate pakspersed.. ma veel ajan teiega niimoodi, et te kuradi irvad saate vastu lõugu." ütlesin neile karjudes.

"Sa ei ütle meile nii!" karjus Gabriella vastu.

"Tead lehm! Teen seda mida mina parasjagu tahan. Lisaks sellele on see minu tuba nii, et hakkame astuma!" ütlesin ja lükkasin nii Gabriella kui Brianna uksest välja ja keerasin ukse lukku.

Ohkasin ja istusin voodile. Miks minu elu peab olema nii keeruline? Viskasin ennast pikali.

***

Ärgates. Avasin oma silmad ja avastasin, et on hommik. Hõõrusin veel oma silmi ja tegin akna õhutuse peale, kuna palav oli.

Avasin oma ukse mis eile kinni panin ja kõndisin alla.

"Hommikust!" karjusin üle terve maja aga mulle kajas kõik vastu.

Liikusin kööki ja avastasin Fiona kirjutatud kirja.

Mary,

Me läksime Gabriella ja Briannaga mõneks päevaks SPA'sse ja tuleme tagasi 1.nädala pärast.

Nägudeni ja kapi peal on asjad mis pead jõudma ära koristada.
PS:Ja kui need asjad pole tehtud siis tead küll mis juhtuma hakkab!

Ma lugesin läbi ja ma karjusin üle terve maja "JUHUUUU" lõpuks ometi.

Ma olin nii õnnelik, et saan üksi kodus olla. Koristada ma saan ju ka aga peaasi, et siin pole Fionat, Gabriellat ja Briannat.

Kuulsin koputust välisuksel mille peale ma võpatasin.

Jätkub...

Mis nüüd saama siis hakkab see 1.nädal millal Mary peab endaga ise toime tulema. Mary ei suuda arvatagi mida see 1.nädal talle põhjustada võib. Algul on ta õnnelik aga see nädal venib eriti pikaks kui ta arvatagi oskas.

Mis edasi siis saab? :)

-LauraWizzle