"Eks ikka tappa." ütleb Emilie oma kurikuulsat naeratust tehes.
Nägin silmanurgast, kuidas Joey oleks heameelega minu asemel aga ei ma ei lubaks. Suren kasvõi mina aga mitte tema.
Järsku tiris Emilie mu suult teibi ära ja lõpuks sai mu suu vähemalt vabadusse.
"Mis kasu sa sellest saad kui sa minu tapad?" küsisin talt järgmine hetk.
Siis ta pööras Joeylt pilgu mulle ja vaatas mulle nagu viimane loll otsa. Wow. Ei noh jap siis.
"Vaata, Mary ma saan mõnu sellest kui näen sind piinlemas ja samal ajal suremas." ütles Emilie.
"Suremas?" küsisin nüüd üdini segaduses olles.
"Vaat Mary ma panen selle maja põlema ja Joey läheb koos teiste meestega välja ja mina lähen järgi samuti tulevad ka välja Gabriella ja Brianna välja aga sina jääd siia sisse sa sured." ütles Emilie õrnalt naerdes.
Mul tuli välja üks pisar ma tõesti ei suutnud seda enam tagasi hoida.
"Ma annan nendele turvameestele vastu vahtimist kui sa peaksid Maryga nii tegema Emilie." karjus Joey täiest kõrist.
"Hahahaa lubage naerda. Joey vaata sellega on selline kentsakas lugu sul on käed käerauaga juba kinni ja sa ei saa kuhugile pealegi minu mehed on tugevamad neil on ka relvad nii, et parem ole vait!" karjus Emilie Joeyle näkku.
Lõpuks läksid Gabriella ja Brianna välja siis läks Joey välja samal ajal mu nime karjudes.
"Nii Mary nüüd näevad kõik kuidas sa sured ja siin linnas saab täna ilus ilutulestik olema kuigi vana aasta õhtut polegi ju?" ütles Emilie.
Emilie tõi suure bensiini paagi keeras korgi pealt ära ja siis ümbritses terve ala selle bensiiniga. Siis ta lähenes mulle ja sidus mu posti külge kinni ja jalad samuti.
Siis haaras ta tiku ja süütas selle.
"Ups, me siis õues vaatame kuidas sa õhku lendad aga edu sulle teispoolsuses ja hüvasti!" ütles Emilie irvitades ja tiku maha visates.
Kohe lõi sellise leegi ülesse ja Emilie oli juba ammu majast välja saanud. Siin ongi siis minu lõpp hüvasti Mary.
Joey POV
Nägin juba kuida maja nurgas väike leek põles.
Ma karjusin Mary häält kuni Emilie karjus vait!
Kuradi hoor ikka.
"Palun! Emilie ole südamega inimene sa praegu tapad inimest." ütlesin teda paludes.
"Haha.. unista edasi just läks ju põnevaks." ütles Emilie.
Ühel hetkel ma lihtsalt virutasin küünarnukiga sellele mehele vastu vahtimist. Sain kuidagi käerauad enda käest ära ja jooksin kiiruga maja poole.
Jumal Mary ei tohi surma saada.
Avasin ukse ja juba kukkus mingi puit laud mulle jalge ette kõik oli seest juba katki läinud. Jooksin ruttu sinna toa poole ja seal Mary oligi.
Minu elu armastus. Jah ma tunnistan, et ma armastan Maryt väga, kuid ma ei tea kas ta vastab samade tunnetega nagu mina. Ma armastan kogu südamest Maryt. Ma tahan temaga elulõpuni koos olla ja nii, et mitte keegi meid kunagi lahutada ei saaks. Mitte kunagi. Seda ei juhtu ka mitte kunagi.
Jooksin ruttu Mary juurde ehk hüppasin üle lõkke. Mary oli šhokis ja köhis ainult. Lõpuks sain ta lahti ja võtsin ta kiiruga sülle. Hakkasin ukse poole liikuma, kuid ukse ette kukkus veel üks puit liist mis oli selline, et uksest välja pääsemine oli võimatu.
Hoidsin Maryt veel enda süles. Lõpuks leidsin väljapääsu. Liikusin selle akna suunas ja avasin need ronisin sealt välja samal ajal Mary süles.
Õues olid senini selili ikka veel see vanem mees kellele ennem korralikult virutasin ja Emilie istus murul ning vahtis närviliselt oma küüsi. Wow.. ise on mõrvar ja ta oleks inimese hetkel tapnud.
Vaatasin Mary poole ja siis haarasin taskust telefoni ja helistasin tuletõrjesse ja kutsusin ka kiirabi kohale.
***
Siis kui nad kohal olid oli seal palju sigimist ja sagimist.
Ma ootasin kannatamatult Maryt. Tal vaadati kohapeal üle kas temaga on kõik korras. Siis jõudis ka politsei juba kohale ja Emilie, Gabriella, Brianna ja need tema mehed/turvad samuti.
Kas see kõik on ilmsi kas ma tõesti saan lõpuks Maryga rahulikult elada ja õnnelikult elu lõpuni? Tundub küll.
Lõpuks kõndis Mary minu poole ja oli siiani šhokis ja värises üleni. Kartsin tema pärast ja võtsin ta koheselt oma haardesse ja meile ulatati kiirabi poolt tekk ja ma mässisin Mary sinna sisse.
Mary vaid naeratas õrnalt sellepeale.
Oh.. ta oli nii ilus.
Mary POV
Mul oligi kõik korras ja tundub, et ka Joey ei taha mingil teemal hetkel rääkida vaid vaatab lihtsalt minu põlema läinud maja. Alles siis märkasin, et mul on seal majas kõik mälestused ja asjad. Kuhu ma ilma nendeta lähen? Mul pole midagi.
Järsku tundsin kuidas haaret tugevntati. See oli Joey. Jummel ma ei saa ta silmad on nii ilusalt sinised, et ma upun ta ilusatesse silmadesse. Ta keha oli imeline.
Pff.. Mary unista edasi. Või on see tõsi äkki na meeldin talle? Ah unista edasi.
"Kas kõik on sinuga korras kui sind üle kontrolliti." küsis Joey lõpuks.
"Ja loomulikult. Öeldi, et kõik on suurepärases korras." ütlesin Joeyle õrnalt naeratades.
"Minu maja nüüd ongi ammu lagunenud sinna on maha jäänud kõik mu mälestused..kõik." ütlesin ma ja vaatasin seda põlevat maja edasi ja pisar jooksis üle mu põse.
••••••••••••••••••••••••••••••••
Nonii.. Jaaaa loodan, et see osa meeldis ning jap vote, comment and follow.
Igatahes jap.. pean ütlema,et raamat lõppeb niipea. Aga see ei olnud viimane osa viimane alles tuleb.
Igav osa ma tean.
Leiate mind siit:
Twitter:Laura_Wizzle
Instagram:lauraelisabethkytt
Facebook:Laura Kütt
Snapchat:laurtzik13
Aga tsau/bakaa ja näeme juba järgmises osas! ❤️❤️
Teie LW ehk LauraWizzle💞❤️👌🏻
ŞİMDİ OKUDUĞUN
Teistmoodi Tuhkatriinu Lugu (ümberkirjutamine)
Romantizm"Sweetheart, I invented that move!"
